Valimisliit Aus Pärnu avaldas oma valitsemisprogrammi, mille märksõnad on ausus, kokkuhoid ja areng.
Valimisliit Aus Pärnu avaldas oma valitsemisprogrammi
Programm koosneb üheksast alapeatükist ning näeb ette lahendused linna pankrotist päästmiseks, linna majandusolukorra tõusule pööramiseks, peresõbraliku elukeskkonna arendamist ning turismi- ja tööstuspotentsiaali väljaarendamist. Linna tasakaalustatud arengu tagamiseks on tähelepanu pööratud turvalisuse parandamisele ja sotsiaalsele mõõtmele.
"Meie programm vaatab linna valitsemist ja arendamist süsteemselt ning perspektiiviga," selgitas Ausa Pärnu linnapeakandidaat Martin Helme. "Selleks, et välja tulla praegusest kriisist, peab esmalt muidugi tegelema raiskamise, korruptsiooni ja onupojapoliitika välja juurimisega, vähendama linnavalitsejate palku ning bürokraatiat. Linna juhtimisel tuleb hakata edaspidi süsteemselt aru pidama linnaelanike ja huvigruppidega."
Aus Pärnu peab tähtsaks perekeskse Pärnu arendamist, et muuta linn noortele peredele atraktiivseks ja tuua selle abil noori ettevõtlikke inimesi linna.
Turvalisuse parandamiseks kavatsetakse reorganiseerida munitsipaalpolitsei, mille põhiülesandeks hakkab olema avaliku korra tagamine praeguse trahvitööstuse asemel.
Ettevõtlusinkubaatori ümberkorraldamise abil hakatakse soodustama tootearendusel ja lisandväärtusel põhinevate ettevõttete teket, mis tooks linna uusi töökohti ja kasvavat maksutulu.
"Linna pikaaegse arengu seisukohalt on vaja mõelda julgelt ja suurelt. Tahame käivitada Pärnu-Kuressaare laevaliikluse, algatada Pärnu-Riia raudteeühenduse ja sealt edasi Pärnu raudteeühenduse Kesk-Euroopaga," ütles Helme.
"Raske on ülehinnata seda positiivset mõju, mida toob linnale sadama, lennujaama ja raudtee potentsiaali sidumine: töökohad, transiit, kasvav turism, linna maksulaekumiste oluline suurenemine. See kõik tähendab, et kasvavad võimalused parandada linnavõimul talle pandud ülesannete täitmist, panna rohkem õlg alla kultuurile, spordile, sotsiaalsetele tugiteenustele," selgitas Helme. "Tähtis on siinjuures mõista, et erinevalt praegusest käsi-peseb-kätt skeemist, kus linn on suurim ehitaja ja kulutaja, peaks meie nägemuse kohaselt linnavõim olema algataja ja koordineerija rollis ning suure raha kulutajaks jääks ikka erasektor."