/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Portugallane Jose Manuel Barroso on taas järgmised viis aastat Euroopa Komisjoni president. Tema valituks osutumises polnud kahtlust kahel põhjusel. Esiteks oli tal nõutav häälteenamus juba enne eilset valimisprotseduuri koos ja teiseks ei kerkinud tema kõrvale ühtki teist kandidaati.
Aegsasti kindlustas Barroso endale Euroopa juhtriikide toe ja tema selja taga oli Euroopa Parlamendi parempoolne Euroopa Rahvaparteigi.
Kriitikud heitsid Barrosole ette lipitsemist Euroopa Liidu suurriikide ees ega jäänud rahule tema majanduspoliitikaga.
Paari nädala eest avaldas Barroso oma 50-leheküljelise programmi, milles jagas ohtralt lubadusi uueks ametiperioodiks. Sellest, kuidas saavutada majanduskasv, vähendada tööpuudust, kaitsta keskkonda ja tuua EL kodanikele senisest lähemale, Barroso lähemalt ei rääkinud.
Eestile ei tähenda Barroso jätkamine mingit muutust. Ajakirjanduses on räägitud komisjoni presidendi ja asepresident Siim Kallase headest omavahelistest suhetest. Nüüd jääb üle jälgida, missugust Eestile olulist volinikuportfelli soovib Kallas ja mida pakub talle Barroso. Volinikukohtade jaotus aga ei pruugi selguda enne novembrit.
Barroso katsekivi on Iirimaa rahvahääletus Lissaboni leppe üle. Eelmine kord lükkasid iirlased leppe tagasi ja praegugi ei julge keegi kindlalt väita, et pooldajad seekord enamuse saavutavad. Ometi on teada, et kui iirlased leppe teist korda läbi kukutavad, on ELi tööd ümberkorraldava Lissaboni leppega tõenäoliselt kõik.
Plaani B referendumi taas negatiivse tulemuse puhuks Barrosol ei ole. Mingit plaani pole tegelikult kunagi olnudki.
Seega võib Euroopa Komisjoni tagasikinnitatud president seista peagi silmitsi väga keerulise probleemiga, kui iirlased omast ei tagane.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)