See, et iga töötav mootor, sealhulgas uus, võtab õli, on normaalne nähtus. Teatud õlikulu on isegi vajalik, et tagada kolvigrupi normaalne määrimine ja vältida liigset kulumist. Kui uue auto puhul on kahe õlivahetuse vahel hea tulemus õli kahanemine maksimumnäidust miinimumini, siis autotootjad peavad normaalseks isegi õlikulu liiter 1000 kilomeetri kohta.
Kontrolli õlinivood aegsasti
Õlinivoo mõõtmiseks on üldjuhul mootori küljes asetsev õlivarras, mille alumises osas on märgitud “min” ja “max”. Tavaliselt tähistavad nivoo ülem- ja alampiiri kas väikesed augud või kriipsud vardal, leidub triibutatud lubatud vahemikuga vardaid või painutatud jõnksudega kõveraid vardaidki. Sooja mootori korral peab õlitase jääma märgitud piiridesse. Peale mõõtevarda on paljudel uuematel autodel liig madala nivoo hoiatustuli: kollane õlikann või vilkuv punane õlirõhutuli.
Tavaliselt valatakse õlivahetuse käigus õli mootoris ülemise piirini (“max”). Kui mootor korras ja sõidustiil mõistlik, siis juhtub, et enne järgmist vahetust ei ole vaja õli juurde valada. Enamikul juhtudel on aga siiski tarvis õli mõnel korral lisada enne järgmise vahetuse kättejõudmist.
Selleks tuleb pärast sõitu, et mootor ja õli oleksid mõõtmise hetkel töösoojad, mootor seisata ja mõne minuti järel, et õli jõuaks ilusti karterisse valguda, tõmmata välja õlimõõtevarras.
Esimene kord ei õnnestu kohe õlinivood mõõta, sest varras on üleni õline ja vajab lapi või paberiga puhtaks pühkimist. Teise mõõtmisega peaks juba igati selge olema, kas ja kui palju tuleks õli lisada.
Kui õlinivoo on alampiiri märgi lähedal või lausa alla selle, on kindlasti vaja õli juurde lisada. Seepärast on soovitav õlivahetuse käigus endale sama marki õli liitrine pealevalamise pudel soetada. Valada võiks umbes poole liitri kaupa ja siis mõne minuti möödudes nivood uuesti kontrollida.
Tuleb jälgida, et õlinivoo ei ületaks ülempiiri, kuna nii hakkab liialt õli karterituulutuse kaudu sattuma soovimatutesse kohtadesse, nagu küttesegu andurid ja katalüsaator, ning sellega võib kaasneda nende purunemine. Samuti kipub õli ülikõrge taseme puhul vahtu minema ja selle kulu suureneb järsult.