Hans Soll: Sindi pais saatuse pöördepunktile lähemal

Füüsika- ja astronoomiaõpetaja Hans Soll. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Sindi paisu rahvaalgatuslikule koosolekule 31. märtsil ja 26. mail tuli keskkonnaministeerium tühjade kätega, kolmandale koosolekule septembris tullakse kostikotiga.

Mai koosolekul vastas keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv meie küsimusele, miks pole seadust, et nõuda kalade rändetee takistajatelt rahalist kompensatsiooni (trahvi), et Euroopas polevat niisugust tava. Ometi andis Ulvar Käärt 22. juuli Eesti Päevalehes teada ministeeriumi kavast kehtestada Rootsi ja Soome eeskujul paisumaks. Ükskord ometi!

Ministeeriumi kostikotis on enamatki. Valminud on ekspertleping paisu maksumuse kohta - 18,5 miljonit krooni.

Ministeerium on Raju ASi omanikele vendadele Ain ja Heiki Lainerikele ja Andres Piiberile teinud müügipakkumise vastavalt selle väärtusmaksumusele 18,5 miljonit krooni ja kavaga teha pais madalamaks. Omanike vastupakkumine on 59 miljonit krooni.

Juba praegu on eraomanikel kohustus tagada kalade läbipääs, seda ei ole täidetud. Kui ostu-müügikokkuleppele ei jõuta, lubab minister omanikele kohustust seaduse jõuga meenutada.

Valitsuse pressikonverentsil 2. septembril nimetas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Sindi paisu probleemi üheks suuremaks, mis tuleneb Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist kalade rändeteede nõuetekohaseks avamiseks. 300 miljoni kroonisest summast on paisude peale kasutamiseks avatud esimesed 100 miljonit, paisude hulgas on Sindi omagi.

Meie kevadel kokkulepitud kolmas rahvaalgatuslik koosolek septembris (aeg ja koht teatatakse) käsitlebki eeltoodut ja esitab oma visiooni.

Küsimused omanikele

Raju ASi omanikelt küsime: kas 18,5 miljonit – 3 miljonit ostuhinnana = 15,5 miljonit krooni pole küllaldane?

Kahtleme suuresti Raju ASi elektrienergia tootmise plaani tõsiduses selle ebarentaabluse tõttu.

Taanlaste 2000. aasta uurimuse lõpparuandes öeldakse: ”Pärnakad peavad teadvustama, kas nad tahavad paisul toota elektrienergiat või siirdekalade pääsu kudealadele. Mõlemat korraga ei saa.”

Omanikelt küsime arvamust sellegi kohta, et TTÜ professori Harald-Adam Verneri arvutused näitavad: uus hüdroenergiajaam Sindi tammi juures suudaks toota 8-10 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat aastas brutoväärtusega 5,6 - 7 miljonit krooni (kui kalad üldse üles ei pääse).

Siirdekalade paisu tõkestatuse kahju oleks aga 24-150 miljonit krooni aastas.

Küsimused ministeeriumile

Palume lahti seletada väljend ”teeme paisu madalamaks“.

Mis saab 188 000 kuupmeetrist kahest eraldi seisvast settelademest, mis on nii saastatud, et ei kõlba põldudele ja nõuavad eriladestust? Mis maksab nende osalinegi lammutamine, vältimaks sette liikumahakkamist tegevusega paisul?

Ülim aeg on sihtasutuse Pärnu Jõgi Kalarikkaks käivitamiseks. Mereinstituudi Pärnu osakonna ihtüoloogid ootavad projektitellimusi.

Algatusrühm toetab ministeeriumi kava, mis näeb ette paisu ostmist ja loodusliku vooluveekogu taastamist.