Kommentaar: Olen Jüri Lassi kriitikaga osaliselt nõus

Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Pean osaliselt nõustuma Jüri Lassi artiklis toodud arvamustega. Pärnu ranna teeninduspaviljonide maketi taastamine ei anna rannateenuste pakkumisel märkimisväärset kvalitatiivset hüpet ega ole ajast ees. Miks ehitati 2009. aastal Pärnu randa kunagise hoone makett, mis vastas tolle aja, 1939. aasta rannakülastaja vajadustele? Toona kasutas randa kümme korda vähem inimesi.

Keskrannas on aastaid olnud rivi ajutisi plasttualette ja õlletelke. Hoonestusõiguse lepinguga oli omanikul (Rein Kilk) kohustus rajada Ranna puiestee 3a kinnistule hoone koos riietus- ja duðiruumide, tualettide ning kaubandus- ja teeninduspindadega.

Arendaja pakkus välja kolm arhitektuurselt nüüdisaegset lahendust kinnistu hoonestamiseks. Kahjuks ei vastanud ükski neist kehtivale detailplaneeringule. Hoonestamiseks olnuks vaja teha uus detailplaneering.

Planeerimise protsess on ajaliselt mõõtmatu. Seda enam ranna-alal ja mälestise kaitsevööndis. Nii sündiski lahendus makettida kunagine hoone. Eesmärk oli üllas: tuua rannaalale vajalik infrastruktuur, kaotada telgimajandus ja plasttualetid. Terrassimaastiku taastamise suhtes olen arendajalt saanud lubaduse tegelda sellega järgmisel aastal. Usun Kilgi lubadusse.

Pärnu randa tuleb tuua eri teenuseid ja vaba aja sisustamise võimalusi. Praegu on rannaalal ja selle vahetus läheduses kolm kinnistut, mis vajavad korralikku ja piirkonda sobivat hoonestust: Ranna puiestee 7 (kunagine ööklubi Las Vegas), Ranna puiestee 9 (kavandatud apartementhotelli kinnistu) ja Kuuse tänav 4 (omaaegne kurortoloogia instituudi maja). Eri probleemide tõttu on neil kinnistutel olukord selline, milline ühes euroopalikus kuurordis ei tohiks ranna-ala välja näha. Ei saa nõustuda Ranna puiestee 7 detailplaneeringule vastuväidete tegijate arvamusega kinnistule mitte midagi ehitada. Kinnistu on hoonestatud ja spekuleerida teemal, nagu näinuks ajalooline hoonestuse rütm ette vaid pargiala, on tagurlik ja väär.

Rannaalale ehitati oma aja finantsvõimekuse piires. Eesmärk oli sama mis nüüdki: pakkuda võimalikult palju eri teenuseid ja võimalikult laial alal. Pärnu rannas peavad teenused olema kättesaadavad muul moel kui ainult kiles ja plastis! Surfaritelgi peaks rannas olema oma kodu. Seda kõike ei tohiks teha parkide arvelt.

Mis puutub Pärnu uue keskuse väljaehitamisse, siis tehtud ja vaadeldav on vastsest linnasüdamest pelgalt kolmandik. Suur osa on välja ehitamata ning on vara anda hinnangut tervikule.

Samuti puudub härra Lassil informatsioon linnavalitsuse suutlikkusest ise planeerida. Piisaks riigikontrolli auditi "Detailplaneeringute koostamise korraldus valdades ja linnades" (15. mail 2009) lugemisest. Seal on muu hulgas kirjas: "Kõikide auditis hõlmatud detailplaneeringute peale kokku oli vaid kaks Pärnu linna detailplaneeringut, kus koostajaks oli linnavalitsus ise (planeerimisosakonna linnaarhitektiteenistus)."

Nõustun, isetegemist peaks olema rohkem. Samuti ei saa vaielda selle üle, et seadusega nõutud bürokraatiaga tegelemiseks ei kulu aega. Autor, olles planeerimisseaduse väljatöötaja, teab täpselt, kui palju on eri seadusi, millega linnaruumi planeerimisel peab arvestama. Seadusi järgimata kaasnevad arutelud juristidega ja kohtuvaidlusedki ei ole välistatud.

Mis puutub uue linnavõimu tulekusse, siis sellele ei tohiks lootma jääda. Linnaplaneerimise meeskonda saab luua praegugi. Kinnitan, et kui Jüri Lass sooviks, valiksin ta juba täna oma meeskonna liikmeks. Pärnu linnavolikogu on algatanud üldplaneeringu ja see on vaja koostada linnavalitsuse oma jõududega.

Arhitekt on looja ja kunstnik. Kui kunstnik tavamõistes signeerib oma valminud loomingu ja töö eksponeeritakse märkega autorlusest, siis arhitekti looming on linnaruumis üldjuhul anonüümne. See tähendab, et hoonel ei ole looja kohta informatsiooni ja tagasiside loodule jääb autorile olemata.

Minu aastatagune ponnistus koondada Pärnus tegutsevad arhitektid ümber laua ja kasutada mõttetööst tulevat sünergiat Pärnu huvides ei kandnud vilja. Minu eesmärk oli tekitada linnaruumi olulisemate projektide arutelu. Sain aga aru, et loomeinimestel ei ole lihtne üksteise arvustada töid. Seda enam tänusõnad Jüri Lassile julge ja kriitilise leheloo eest!