Heategude vahetamisele keskendunud Õnnepank avas uksed

Õnnepanga meeskond. Foto: AFP / Scanpix

Täna tutvustas maailma ainulaadseima panga meeskond äsja valminud Õnnepanga internetikeskkonda, võrgustikku ja selle kasutusvõimalusi.

Õnnepank on heategude vahetamise keskkond, mis koosneb internetis olevast pangasüsteemist ja üle-eestilise Õnnepanga ideed toetavatest inimestest.

"Usume, et igaühel on oskusi, mida teised vajavad, ja selleks, et need inimesed saaksid üksteist aidata, on vaja nad kokku viia,” selgitas Õnnepanga eestvedaja Birgit Tolmann. “Me ei oma tihti infot, et keegi meie läheduses vajab midagi, mida saame väga lihtsalt tema heaks teha, näiteks naaber vajab piima, samal ajal kui oled ise nagunii poodi teel."

Õnnepank ei arvelda asjades ega rahas, projekti eesmärk on vahendada inimeste oskusi, teadmisi ja head tahet. Õnnepank viib kokku inimesed, kes abi vajavad ja pakuvad, pannes sellega üksteist rohkem märkama ja suurendades sotsiaalset sidusust.

"Õnnepanga kliendiks saab lihtsalt: tuleb mõelda läbi oma oskused ja vajadused, minna http://www.onnepank.ee/ ning luua endale konto," rääkis Tolmann.

Süsteemi on lihtne kasutada. Pangale omaselt on Õnnepank turvaline, kontot saab teha enda identifitseerimise kaudu pangalinkide ja ID-kaardi abil. “Kõik saavad

kodulehelt vaadata, kas keegi pakub sulle hetkel vajalikku teenust. Internetti mitte kasutavad inimesed saavad teenust kasutada teiste Õnnepanga klientide kaudu," selgitas Tolmann.

Kuigi Õnnepank vahendab teenuseid tasuta, on tal oma raha – tänutäht, millega heateo saaja saab tegijat tänada. Tänutähel on esialgu sümboliline väärtus, kuid hiljem võib sellest kujuneda reaalne vahetusühik.

Õnnepanga idee tuli majandusõitsengu tipphetkel, kui hakati mõtlema, et tegelikult on peale majandusliku edukuse olulised teistsugusedki väärtused, nagu õnn, hoolimine, siirus, üksteise aitamine. Õnnepangale pandi alus “Teeme ära 2008!” projektis osalenud inimeste initsiatiivil.

Õnnepanga avaürituse raames tegid heategusid tuntud inimesed: Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Roland Mändla, Karin Laasmäe ja Linnar Viik.

Projekti veebikeskkonna programmeerimist rahastas kodanikuühiskonna

sihtkapital.