Ilmselt on paljud meist elu jooksul midagi kaotanud ja jäänud seda asja taga igatsema. On neidki, kes on leidnud kellegi kaotatu, aga tihtipeale ei tea, kuidas sellega toimida. Kui tegemist on millegagi, kus omaniku nimi leitav, on üks võimalusi omaalgatuslikult omanikuni jõuda. Paraku on see aeganõudev tegevus ega pruugi soovitud eesmärgini viia. Soovitame sellistel puhkudel pöörduda politseisse.
Politseiga peaksid ühendust võtma needki, kes midagi olulist kaotanud. Üks viise on tunda interneti vahendusel huvi, kas keegi on eseme juba leidnud ja see on hoiul politseis. See info on Eesti politsei kodulehel
.
Leitud ese ei ole leidja oma. See tuleneb asjaõigusseaduse 3. jaotisest, mis käsitleb leide.
§ 98. Teatamiskohustus. (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 100 krooni.
(2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks.
Nimetatud seaduse samas jaotises on käsitletud leiu hoidmist ja müümist ning omandamistki.
Politseipeadirektori käskkirjaga on kinnitatud politseile üle antud leidude vastuvõtmise, hoidmise väljastamise ja realiseerimise kord.
Iga leid registreeritakse politsei andmebaasis ja selle kohta vormistatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse leiu üle andnud isikule ja teine jäetakse leiu juurde. Asjade vastuvõtmisel märgitakse akti asja nimetus, kirjeldus ja seisund.
Väärtpaberite ja raha puhul märgitakse akti nominaal- või nimiväärtus ja muud täpsustavad andmed. Kord käsitleb dokumentide ja väärismetallide, -kivide ja juveelitoodete vastuvõtmist ja hoiustamistki.
Eraldi käsitletavad on isikut tõendavad dokumendid (edastatakse dokumendi väljastanud asutusele), varalisi õigusi andvad dokumendid, kergestisüttivad ained, kiiresti riknevad toiduained.
Vastavalt seadustele erineb tavapärasest leidude käitlemisest relvade ja laskemoona ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seonduv, kuid sellisedki leiud peaksid jõudma politseisse.
Leid väljastatakse omanikule kirjaliku avalduse alusel. Avaldus peab sisaldama kaotatud eseme kirjeldust ja muid andmeid sel määral, et oleks võimalik tuvastada kaotatud eseme ja leiu samasus ning avaldaja omandiõigus leiule. Juhul kui politseil tekib kahtlus, kas leid kuulub isikule, kes selle kättesaamist taotleb, või kui üht ja sama leidu taotleb mitu isikut, leidu ei väljastata. Sellistel puhkudel kogub politsei lisateavet, et tuvastada leiu tegelik omanik.
Leidu, mille omanik on tuvastamata, hoitakse politseiprefektuuris aasta, arvates sellest teatamisest. Kui leiu omanikku aasta jooksul ei tuvastata või ta ei ole pöördunud politseisse selle tagasisaamise nõudega, omandab leiu või selle realiseerimise eest saadud raha leiukohajärgne kohalik omavalitsus. Politsei annab leiu omavalitsusele üle tasuta.