Suurem osa ülejäänud Pärnumaa omavalitsusi jäi võimekuse koondindeksi järgi reastatuna pigem tabeli esimesse poolde, teise poolde kuulusid Kaisma ja Are vald.
Pärnu linnal pole erilist põhjust uhke olla. Kahtlemata paikneb Pärnu esikümnes, kuid napilt. Kui sedagi poleks, ei saaks Pärnust kui linnast või regiooni keskusest üldse kõnelda. Pärnu on küll kümnendal kohal, kuid talle eelnevad Viimsi vald, Saku vald, Tallinn, Rae vald, Saue linn, Harku vald, Tartu linn, Jõelähtme vald ja Rapla vald.
Peamine, mida uuring näitab, on eelkõige see, et Eesti ja Pärnumaa omavalitsused on väga erinevas seisus. See tõestab veel kord, et halvas mõttes ääremaastumine kestab.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler märkis, et temale oli uuringust saadud oluline info see, et raha ümberjagamine ei muuda valdasid automaatselt võimekaks. Uuringu koostajadki rõhutasid, et suure raha eest saab tõepoolest muuta omavalitsuse tugevamaks, kuid teha suuri lollusigi.
Põhjalik uuring ja edetabel on koostatud ja nüüd tuleb oodata regionaalministrilt konkreetseid ettepanekuid, kuidas valdade vahelisi lõhesid vähendada. Ehk jõutakse viimaks haldusreforminigi, sest ega vallad kui haldusüksused ole iseenesest olulised, kõige tähtsam on nende elanike elukvaliteet.
