Motomees Nikopensius tõi Itaaliast Euroopa meistrimedali

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väsimatu Toivo Nikopensius on kolm aastakümmet tsikli sadulas kihutanud.
Väsimatu Toivo Nikopensius on kolm aastakümmet tsikli sadulas kihutanud. Foto: Urmas Luik

Ainsa eestlasena enduro Euroopa meistrivõistluste karussellil tiirelnud Toivo Nikopenius võitis seenioride konkurentsis Vana Maailma kulla.


Varakevadel Prantsusmaal alanud, Ungaris ja Sloveenias jätkunud ning Itaalias lõppenud võidukihutamisel käis Nikopensiusel pingeline rebimine pjedestaalikohtade pärast sakslase Falk Ziegleri, inglase Philip Smithsoni, austerlase Werner Mülleri ja iirlase Bellioni Greenhalliga.



Avaetapil, põrgulikult raskel Prantsusmaa enduro võistlusel esikoha võitnud Nikopensius suutis stabiilse sõiduga oma liidrikohta lõpuni hoida.



Õige võistlustaktika tõi loodetud edu


Enne kolmepäevast finaaletappi Itaalias lahutas Nikopensiust lähimast jälitajast Zieglerist 15 punkti.



“Et eesmärgile jõuda, tuli Itaalias targalt sõita,” rääkis Euroopa meister lehemehele. “Juba esimeste kiiruskatsete järel oli näha, et Müller on väge täis ja tahab Itaalia endurot võita. Mul polnud selle vastu midagi, jälgisin rohkem sakslase tempot ja sättisin oma taktikat tema järele. Andsin küll täiega, aga liigseid riske ei võtnud.”



Nikopensiust kõigil etappidel mehaanikuna aidanud Sulev Tõnisson kõneles, et 80 kilomeetri pikkusel ringil, mida võistlejad pidid päevas kolm korda läbi sõitma, tulid eestlasele appi põhjanaabrid.



“Toivo tsiklile oli vaja kahes punktis bensiini valada ja üksi poleks ma sellega kuidagi hakkama saanud, kuid lahked soomlased olid heameelega nõus meid aitama,” meenutas Tõnisson.



“Nad hoidsid meile kõvasti pöialt. Pärast sõitu tulid Toivot kõigepealt õnnitlema austerlased, kes olid endi sõnul üliõnnelikud, et sakslane pidi hõbemedaliga leppima,” lisas Tõnisson.



Küsimusele, mille poolest erines Itaalia enduro teistest selle aasta mitmepäevasõitudest, kostis Nikopensius: “Esiteks oli sõit sinna väga pikk, koduõuest võistluspaika tuli 3010 kilomeetrit ja teiseks valitses Itaalias väga kuum ilm.”



Võistlustingimustest rääkides rõhutas motomees, et Tuscany väikelinna külje all mägedes tiirelnud võistlustrass kulges vaid kividel.



Kolleegid tervitasid päevakangelast


“Mulle istuvad kõige paremini raskestiläbivad liivarajad,” ütles Nikopensius. “Et sealsete oludega harjuda, sõitsime varakult kohale. Sain neli päeva mägedes turnida, võistluste alguseks oli päris hea tunne sees.”



Eile hommikul korraldasid Nikopensiuse ja Tõnissoni töökaaslased Ruukki Products ASi tootmistsehhis päevakangelasele väärilise vastuvõtu.



Toodangujuht Alar Torim, kes aastaid tagasi usinasti motosporti harrastas, pani Nikopensiusele kaela punase lindiga ehitud tsiklirehvi ja ulatas Tõnissonile hiigelsuure mutrivõtme.



“Toivo on oma ala suurmeister vähemalt kahel alal,” ütles Torim. “Euroopa meistrikulda suudavad võita vaid väga vähesed ja meil on ääretult hea meel, et saame oma keskel sellist meest tervitada. Töömees Toivo kohta ütleksin nii, et kui meil oleksid kõik nii sitked, saaksime siin hakkama tunduvalt väiksema koosseisuga.”



Kui kõned kuulatud ja tort söödud, sai päevakangelane mahti veidi tulevikuplaanidest rääkida.



“Kindel on, et jätkan kodustel ja lähinaabrite võistlustel sõitu, kuid kahtlen väga, kas stardin järgmisel aastal EMil,” ütles Nikopensius. “See on meeletu pingutus, mis võib hakata tervist kahjustama. Olen oma suure unistuse täitnud, sain lõpuks kahe varem võidetud pronksi kõrvale kulla.”



Kodune motospordihooaeg jätkub juba pühapäeval Haapsalus Kiltsi lennuväljal, kus Nikopensius läheb ründama kestuskrossi Eesti ja Balti meistritiitlit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles