/nginx/o/2009/07/18/208829t1hb1e5.jpg)
Lugesin ehmatusega, et suvalise korteriühistu võib iga kelm vaevata rahast puhtaks teha. Kui süüvisin Risto Berendsoni artiklisse 3. septembri Postimehes, tekkis tungiv soov vastu vaielda. No nii lihtsalt need asjad nüüd ka ei käi! Olen olnud oma maja korteriühistu juhatuse esimees 14 aastat. Selle ajaga oleme oma ühistu arengus teinud suure hüppe.
Ühistu dokumentatsioon on kindlalt kaitstud vastavalt ühistu dokumendihalduse korrale. Rahalised tehingud toimuvad kahe inimese kaudu: esmalt viseerib esimees arved, edastab need kontrollitud ja allkirjastatud kujul raamatupidajale ülekannete tegemiseks. Esimehel on küll pangakontode jälgimise õigus, kuid puudub õigus teha rahalisi tehinguid pangas.
Siinkohal annaksin mõne soovituse ühistutele, mis tunnevad end ebakindlalt ja kelmuste suhtes ohustatult: valige ühtse meeskonnana tegutsev juhatus tähtajaga kuni kolm aastat.
Sõlmige juhatuse esimehega juhatuse liikme leping koos kuutasu äranäitamisega.
Vabastage esimees rahaliste tehingute tegemisest, jättes esimehele arvete kontrollimise ja kinnitamise õiguse ning raamatupidajale esimehe poolt allkirjastatud arvete tasumise.
Paigutage suured remondifondi summad tähtaegsetele hoiustele portsjonite kaupa. Piirake pangakonto kasutamine mõistlikus suuruses päeva- ja kuulimiidiga.
Avalikustage üldkoosoleku ja juhatuse otsused nii kodulehel kui teadetetahvlil võimalikult kiiresti (kodulehe administreerimise õigus olgu vaid ühel inimesel). Muutke kogu ühistu tegevus läbipaistvaks, kasutades kõikvõimalikke infoedastamise viise. Lääne-Euroopa eeskujul tuleks seadustada korterivaldajate täisnimed trepikojas.
Nendest soovitustest on tarvis edasi minna pikaaegsete garantiide suunas. Üks teid on juhatuse liikmete erialane koolitamine, mida pakuvad nii Eesti korteriühistute liit (EKÜL) kui kinnisvara haldajate ja hooldajate liit. Koolitatud juhatus oskab paremini liikmete huvide eest väljas olla ja kinnisvaraarendust korraldada.
Järgmised pika perspektiiviga sammud on liitumine EKÜLi kui katusorganisatsiooniga, ühistu sertifitseerimine ning Hea Ühistu märgi taotlemine. Hea Ühistu märk on omamoodi garantii korteriühistu liikmetele. Kui kogu ühistu tegevus toimub liikmete silme all ja info liigub kiiresti, kaob sulidel huvi võõra ja hästi turvatud vara vastu.
Edukalt toimiva korteriühistu tegevuse aluseks on põhikirjast ja kodukorrast lähtuvad üldkoosolekute ja juhatuse otsused, majandusaasta kava, asjaajamiskord, korteriühistute seadus (KÜS), mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ja veel rida õigusakte.
Kui juhatus on tegus ja liikmetele kättesaadav, kui raamatupidaja esitab liikmetele iga kuu raha liikumise ülevaate ja võlglaste aruande, ilmnevad normist kõrvalekalded juba kuu ajaga. Sel juhul ei saa sulitemp muutuda seadustatuks ja juriidiliselt õigusega kaitstuks ehk JOKK.
Kui teadetetahvel ja interneti koduleht on kaetud pidevalt uuendatava infoga ja seal säilitatakse olulist teavet ning majandusanalüüse möödunud aastatest, puudub liikmetel infonälg ja võib olla kindel, et puuduvad hoovad sulitempudeks ühisvaraga.
Alustava ühistu suurimad ohud, millele julgesti tuleb vastu astuda, on järgmised: üldkoosolekul ei järgita põhikirja, puudub kvoorum (otsuste langetamiseks nõutav liikmete esindatus), peetakse mokalaata. Üldkoosoleku otsuseid ei avalikustata mõistliku aja jooksul või ei avalikustata üldse. Üldkoosoleku protokoll koostatakse tagantjärele ja üksnes paari inimese suva järgi. Juhatuse esimees pole kättesaadav füüsiliselt, telefonitsi ega e-posti teel.
Avaldustele ja teabenõuetele ei vastata juhatusest ega revisjonikomisjonist. Puudub kirjalik ja avalikustatud majanduskava.
Ühele isikule on antud (ainuisikuline) ühistu pangaarvel suurte rahasummadega opereerimise kontrollimatu võimalus. Ühistu erinevus äriühingust on jaotatava kasumi mittetootmine, liikmete ühishuvide väljaselgitamine ja nendega arvestamine, liikmete esindamine väljaspool ühistut.
Kuidas konkreetne ühistu end majandab ja arendab, on vaba valiku küsimus, kui ei rikuta eelmainitud juhenddokumentidega seatud piire. Oma piirkonnas oleme jõudnud arusaamisele, et meie heaolu takistused on väljunud korteritest ja majadest ning liikunud välja oma õuest. Just ümbritsev kogukond on see võtmeala, mis nõuab tähelepanu ja ühist tegutsemist, et kaitsta ja arendada oma heaolu. Koostöös kohaliku omavalitsusega saame teadvustada ja teostada oma piirkondlikke huve.