Parvlaev Estonia vrakk 38 kilomeetri kaugusel Utö saarest Läänemere külmades voogudes 70-80 meetri sügavuses ootab uurijate uut ja põhjalikku külaskäiku. Eesti valitsuse loodud laevahukukomisjoni juhtinud riigiprokurör Margus Kurm ei näe muud võimalust igasuguste vandenõuteooriate kummutamiseks, kui merepõhja sukelduda ja laevakere uurida.
Estonia huku teemal on kirjutatud aukartust äratav virn dokumentaalseid ja ilukirjanduslikke raamatuid, tehtud film, peetud konverentse ning korraldatud laborites uurimiseksperimente.
Miks Estonia 28. septembril 1994 nii kiiresti uppus, ei ole selgemaks saanud, viieteistkümne aastaga on lisandunud rohkem küsimusi, kui saadud vastuseid. Silmatorkav on Rootsi poole soovimatus Estonia teemaga tegelda. Eesti on küll avalikkuse ja riigikogu survel korraldanud täiendava uurimise, mis ei saa olla aga ammendav vraki juurde sukeldumiseta.
Pole kahtlust, et kellelgi kuskil on olulist informatsiooni, mis heidaks hukkumisloole valgust ja aitaks selgitada, mis juhtus nende inimestega, kes algul olid päästetute nimekirjas, kuid pärast kadusid.
USA riikliku julgeoleku agentuuri (NSA) arhiivis võiks olla vähemalt mõni vastus traagilise septembriöö kohta. NSA valduses on kolm asjakohast dokumenti seitsmel leheküljel. Need dokumendid on salastatud, sest nende avaldamine võib tekitada tõsist kahju USA rahvuslikule julgeolekule. Estonial polnud ühtki ameeriklast ja USA ei osutanud katastroofijärgselt mingit abi. Mil viisil saab Estonia ohustada üliriigi rahvuslikku julgeolekut?
Eesti presidendil Toomas Hendrik Ilvesel pidavat varsti taas olema asja USA kolleegi Barack Obama juurde. Mis oleks, kui Eesti riigipea paluks Obamat NSA saladusse selgust tuua?