Saabunud huvitaval ajal lubavad kõik oma valijatele, et võitlevad korruptsiooniga. Harilikult on see jutt üldsõnaline, lubadused sisuta ja tegelikke fakte või sündmusi ei esitata.
Koit Pikaro: Korruptsioonist Pärnus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel hullem on teine äärmus. Korruptsioonijuhtumites juba vahele võetud isikutele korraldatakse eneseõigustamiseks ümarlaudu, nagu aasta alguses tegi seda MTÜ Korruptsioonivaba Eesti Pärnu linnapeale Mart Viisitammele, või kirjutatakse pidevalt neid kaitsvaid artikleid. Nii toimus see Estonia nüüd juba eelmise juhi Vello Järvesalu puhul. Ma ei arva, et igale kaitsvale väljaastumisele peaksid uurimisasutused reageerima oma vastulausetega, kuid mingeid samme oleks neilt küll oodanud.
Nüüd aga reaalses elus toimunud juhtumite juurde.
Volikogu ja Viire tänav
Pärnu linnavolikogu istung tänavu juunis. Arutatakse päevakorrapunkti, mille otsuse järgi peab linn maksma tulevikus Viire tänava väljaehitamiseks miljon krooni. Kõnepuldis on abilinnapea Simmo Saar. Temalt küsitakse otse: kes on firma juhatuse liikmed ja kas mõni volikogu liige on sellega seotud? Vastus on, et ta ei oska öelda.
Järeldada saab kahte võimalust. Esiteks, abilinnapea ei tea seda tõesti. Aga see näitaks tema erilist piiratust ja rumalust. Teine võimalus: teab, aga valetab. Täiesti täpselt saab väita, et firmaga, mille huvides linnavalitsus oli otsuse eelnõu esitanud, on seotud tema erakonnakaaslane Erika Sonntak, kes on juhatuse liige, ja juhatusse kuuluvad tema sugulasedki. Julgen väita, et seda ei saanud abilinnapea mitte teada. Ilmselt oli Sonntakki vaja premeerida tema poliitilise reeturluse eest ja kinni maksta lojaalsus.
Korruptiivsele otsusele aitasid kaasa kõik need volikogu liikmed, kes osalesid hääletamisel. Tahaks uskuda, et enamik neist tegi seda teadmatusest. Tähelepanu tuleb juhtida veel sellele, et otsuse vastuvõtmiseks oli vaja saada 17 poolthäält. Sellise hulga koalitsiooniliikmete kogumiseks võeti peale lõunapausi kaks vaheaega. Siis oli kogutud niipalju inimesi, et saadi täpselt 17 poolthäält.
Peale abilinnapea valede rikuti hääletamisel korruptsioonivastase seaduse sätet, mille mõtte kohaselt taandab ennast volikogu liige, kui hääletamine on seotud tema ärihuvidega. Sonntak on firma juhatuse liige, kuid ennast ei taandanud. Ilmselt pole selle normi täitmine Pärnus poliitilistele ülekargajatele kohustuslik.
Ei saa jätta märkimata, et sama volikogu liige ütles kunagi raadiointervjuus, et teda linnaeelarve suurus ei huvitagi. Aktiivne osavõtja-toetaja oli Sonntak lõbureisil Rootsi. Tema poolt reisijärgses küsitluses öeldu järgi võib rikastelt kingitusi vastu võtta. Ilmselt isegi siis, kui see väidetav rikkur on linnale kuuluva äriühingu nõukogu esimees ja tahab valimistel kandideerida temaga samas nimekirjas.
Moodulitega lõbureis Stockholmi
Vaid paaris ajalehenupus oli juttu meie ülemaailmselt tuntud (negatiivses mõttes muidugi) linnapea ja tema kaaskonna maikuisest sõidust Stockholmi. Ühel korral valetas linnapea otse, et tema oli käinud seal ainult koos autojuhiga. Hiljem küll selgus, et reisist võttis osa suurem hulk kambajõmme, minu andmetel 14 inimest.
Hiljem seletati, et linnapea võttis reisil läbi koguni kolm moodulit. Panete tähele, mitte ühe ega kaks, vaid koguni kolm moodulit. Ei taha pöörata tähelepanu pisiasjadele. Näiteks sellele, et linnavalitsuses oli lähetusse vormistatud üks bussijuhtidest, sõitis aga teine. Või sellele, et suur reisi- ja merendusspetsialist Toivo Ninnas nimetas kruiisiks kolmepäevast reisi ja valetas kruiisi reklaamikampaania aja kohta.
Olulisem on välja tuua osavõtjad, kes võtsid vastu korruptiivseid hüvesid. Pärnu linnapea, kes reisi mõlemas suunas kasutas üksinda luksuskajutit. Jaanus Ots - keskfraktsiooni esimees, Simmo Saar - tuntud abilinnapeana, Ranno Künnap - tuntud reklaaminägu, Erika Sonntak, Margit Kõrts, Garri Suuk, Indrek Peedo. Viimane nimetatuist on kapist välja tulnud aktiivne linnapea toetaja ja linnavalitsuse äri- ning vaimupartner.
Tahan esitada veel ühe seose. Laevareisi korraldanud Toivo Ninnas jäi aastaid tagasi vahele sellega, et tõi oma hotelli lõbusaid naisi. Nüüd oli üks temanimelisest reisist osavõtjaid meie linnajuhi kõrgesti tasustatud personaalne mainekujundaja Raul Kalev. Ajakirjanduse andmeil on see mees olnud seotud samalaadse äriga.
Tõe huvides peab ütlema, et mainereþissöör oli reisil lastega. Kuid kas ei seo linnapead, kelle kunagine kaastöötaja oli seotud interneti pornosaitidega, Toivo Ninnast ja mainekujundajat sellised ebaterved huvid, ärilises mõttes muidugi?
Minu seisukoht on ühene: ei linnaametnikel ega äriühingutega seotud inimestel sobi vastu võtta selliseid kingitusi. Amoraalne on niisuguste kingituste organiseerimine. Eriti äriühingu nõukogu esimehelt, kes ühtlasi on oma hotelliga OÜ Pärnu Vesi üks suurkliente. Täiesti arusaamatu on, miks uurimisorganid ei ole seda korruptsioonifakti kontrollima asunud.
Maavanema üks suuremaid probleeme
Kui lühemalt ja lihtsamas keeles väljendada korruptsiooni olemust, seisneb see mingi isiku või huvigrupi tegevuses, mis toob kaasa teatud otsuste mõjutamise. Otsese otsuste mõjutamise saab esile tuua Audru maaskandaali ja eriti Audru valda kalakasvanduse loomise võtete puhul.
Sügavalt objektiivseid fakte, aga ka teravaid hinnanguid on esitatud valla elaniku Anne Seimari blogis. Neid kordamata toon kaks näidet, ajaliselt küll vastupidises järjestuses.
Pressikonverents 24. augustil. Taani ettevõtja lubab miljardeid, kuid tingimusel, et segadus lõpetatakse. Nimetab segaduseks kahe osavõtja vastu olevat kriminaalasja ja kiitleb sellega, et suursaadiku kaudu on pöördutud isegi välisministeeriumi poole. Tegemist on otsese katsega mõjutada uurimist ja kohtuorganeid. See on tase, millest isegi Pärnu linnajuhid või Tallinna pistise-Parbused võivad alles unistada.
Mais andis intervjuu Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja nimetas kalakasvandust unelmate projektiks, oli sellest vaimustuses ja lubas maavalitsuselt kava realiseerimiseks eelduste loomist.
Minu küsimused on nüüd sellised: kellega ja kelle huvides? Peale võimalike töökohtade on kõik muu vaid kriminaalasju läbivate isikute ärihuvides. Nähtav on katse varjata ebaausaid maatehinguid suure projektiga ja kaitsta võimalikke süütegusid toime pannud isikuid.
Tõde tuleb tunnistada
Kahjuks on tõde selline, et korruptiivsed nähud Pärnus jätkuvad. Võitlus nendega, kui mõni tõe ja õiguse seisukohalt edukas kriminaalasi välja arvata, on juhuslik ja pealiskaudne. Aktiivsemad ja valjult kõlavamad on üksteist kaitsvad jõud.
Mulle tundus naljaka ja mõttetuna aasta alguses MTÜ Korruptsioonivaba Eesti korraldatud ümarlaud menetlustoimingute mõjust kohaliku omavalitsuse tööle.
Kujutage ette olukorda, kus kahtluse alla sattunud linnapea räägib nutuselt, kuidas eeluurimine tema edukat tööd segab. Sealjuures väitleb veel riigiprokuröriga. Järgmiseks hakkame ümarlaudu tegema näiteks pedofiilidele. Las nad seal seletavad, kuidas politseiuurimine segab nende seksuaalelu.
Mõttetu oli sama MTÜ artikkel mitmes maakonnalehes, milles kutsuti üles looma korruptsioonivastast võrgustikku. Kas Pärnule ei oleks reaalsem ja õiglasem kahtlane linnapea minema kihutada ning nõuda seejärel kõigilt ametiisikutelt absoluutselt korralikku tööd?
Samuti pole mõtet enda, oma Estonia nõukogu või sanatooriumi juhi õigustamiseks artikleid kirjutada, sest valimiste järel on nii mõnigi osapool praeguse olukorraga võrreldes poliitikast välja langenud. Oma musti tegusid hauvad nad siis mujal ja juba süüdimõistvate kohtuotsuste järel.
Kindlasti tuleb lahti öelda seni korporatiivsetest ja korruptsiooniga seotud ametisikutega kaasajooksjatest-toetajatest. Osa neist langeb küll kohe ära, sest senised rahalised ülekanded (toetuste ja muu sarnase nime all) jäävad ära. Linnapea koos adjutandiga on lahkunud Pärnumaalt, maavanem linnapeaks ei saa ja valijad korruptante ei toeta. Neist mõne elujõulisust on näidanud nimetamine äriühingu juhiks.
Minu ettepanek on lihtne: ärme jätame reageerimata ühelegi omakasupüüdlikule otsusele, ühelegi katsele ajada taga linnaametites isiklikku kasu või lasta ennast ära osta populistlike lubadustega.