Sven Sildnik: Haiges Eestis pole Pärnugi terve

Sven Sildnik. Foto: Urmas Luik

Mais vähendati lisaeelarve abil Pärnu linna eelarve mahtu 11,7 protsenti, aasta lõpuks prognoositakse sellest hoolimata veel 70 miljonit eelarve puudujääki. Seega tuleb eelarve mahu languse kiiruseks 2009. aastal ligi 20 protsenti. Kas olukord võiks paraneda järgmisel aastal?

2007. aasta valimisstuudios teatas Eesti Iseseisvuspartei (EIP), et majanduskasv lõppes 2003. aasta teises pooles ja SKP maht kukub kinnisvaramulli lõhkemise tagajärjel kolmandiku võrra. Meie prognoos oli täpne.

Oleme prognoosinud tööpuuduse kasvuks 25-30 protsenti (praegu Eurostati andmetel 18 protsenti) ja ennustus täitub ilmselt paari protsendipunktise täpsusega. See aga tähendab maksutulude vähenemist.

Pealegi läheneb pankrotilaine, mis järsult vähendab ettevõtlusest tulevat tulu, mis kokkuvõttes tähendab kogu Eestis eelarve mahu vähenemist tipptasemest (98 miljardit) vähemalt 40 protsendi võrra. Ega Pärnus midagi teisiti ole, vastupidi, järgmisest aastast tuleb hakata tasuma laenude tagasimakseid suurusjärgus 100 miljonit krooni aastas.

Meil soovitatakse mitte unustada eurorahaga kaasnevaid suuri võimalusi. Sellest niipalju, et Eesti on maksnud Euroopa Liidu liikme maksu 1. mai 2009 seisuga 14 miljardit krooni, millest augusti andmeil on tagasi saadud vaid 3,6 miljardit. Aasta lõpuks sees summa oluliselt ei suurene. Eurotoetuste teema ei vääri isegi edasist kommenteerimist.

EIP joonistatud graafik, kus majanduskahanemine kvartalite kaupa paberil, näitab ühemõtteliselt, et käesoleva aasta teise kvartali tulemuste alusel võimukandjate vallandatud rõõmupidu oli järjekordne soovunelma esitamine tõe pähe.

Nimelt oli majanduslanguse kiiruse vähenemine sesoonne: 2008. aasta teise kvartali majanduslanguski oli selgelt väiksem kui esimeses kvartalis. Tõeline majanduslangus saabub aga neljandas ja esimeses kvartalis, kui ressursid otsas, aga võlad alles. Gigantne 258 miljardit krooni eraisikutel, riigi võlg viis miljardit, kuid rahandusministeeriumi plaanide kohaselt kahe aasta pärast juba 15,4 protsenti SKPst. Seega on riik pankrotikursil ja Pärnule päästerõngast ei tule.

Pole olemas muid lahendeid kui see, et Eesti majandus tervikuna tuleb korda teha.

Riigikoguparteidel lahendit ei ole, EIP-l aga on. Lahend eeldab erakorralisi või korralisi valimisi, mis tooks võimule protektsionistliku majanduse toetajad, sealjuures EIP. Näeme ette kolme põhilist rõhuasetust.

Esiteks. Tuleb minna üle rahvusprotektsionistlikule majandusmudelile, mis on võimalik isegi ELi koosseisus. Eeskujuks sobib kasutada Sloveeniat ja Poolat. Viimasena nimetatu on end edukalt kaitsnud, eriti viimastel aastatel. Protektsionismi oluline osa on, et igasuguste otsustamiste juurest tuleb välja visata sõltumatud väliseksperdid, kaasa arvatud igasugused TeliaSonera “eksperdid“, sest võitja-võtab-kõik-majanduses pole selliseid olemas, on ainult välishuvide agendid.

Teiseks. Tuleb üles ehitada nüüdisaegne panganduskooslus, milles esindatud oleksid kõik teisedki olulised osalised peale väliskommertspanganduse: riiklik hüpoteegipank, ühistegelik pangandus, riiklik kommertspangandus, kohalikul kapitalil põhinev kommertspangandus, innovatsioonipangandus.

Läbimurret tuleb alustada ühistegeliku panganduse seadustamisest. Eesti on maailmas ainuke riik, kus ühistegelik pangandus on keelustatud. Pidage meeles, et ühistupangandus ei ole pangandus!

See on läbimurdekoht, kus liidriks peab saama kohalik tasand: valijate ultimatiivseks nõudeks oma kandidaatidele riigikogu valimistel peab saama see, et valitud teevad korda panganduse.

Kolmandaks. Tuleb üle minna rahvusprogrammide põhisele majandusmallile, mille puhul kõiki meie rahvusliku rikkuse komponente tuleb käsitleda programmipõhiselt. Olgu mainitud neist kolm suuremat: meie suured loodusvarad, ülisuured maapõuerikkused (Eesti on per capita arvestuses ilmselt maailma kümne rikkama riigi hulgas) ja soodne geograafiline/geopoliitiline asend.

Eesti rahvusliku majanduse ülesehitamise rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks on täies mahus lahti kirjutanud EIP esimees Vello Leito oma raamatus “Eesti & geopoliitika” (Tallinn, 2002). Sellest lisa nr 2 on loetav EIP kodulehel kirjutisena “Eesti globaalkontekstis“. Käsitlus pole nüüdseks vananenud, vastupidi, selle aktuaalsus alles hakkab ühiskonnale kohale jõudma.

Programmi mõistmiseks tuleb kohustuslikus korras teadmiseks võtta, et kasumlik transiit pole tänapäeval enam kütuse transiit, vaid konteinerite ladustamine, jaotus ja transiit. EIP majandusmudeli rakendusliku osa täpsem käsitlus asub EIP kodulehel www.iseseisvuspartei.ee lingi all “põhidokumendid” doktriini “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum“ kujul.

EIP erilise tähelepanu alla jääb see, et võlalõksu aetud inimesed peab välja päästma riik, mis nad lõksu ajas. Samuti see, et tekkivas majanduskaoses ei jääks pensionärid plindrisse, tänamatus nende tehtud töö suhtes ei mahuks iseseisvuslaste hinge.

Et mis saab töötutest? Tulge meiega, teeme riigi majanduse korda! Tööd ja toimetulekut jagub siis kõigile. Astuge Eesti Iseseisvusparteisse, päästke riik ja rahvas! Ravige terveks Eesti riik ja Pärnu linngi tõuseb jalule!