Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/01/243417t1h01fd.jpg)
Uuringud näitavad, et üle poole olulistest otsustest kukub maailmas läbi. Samal ajal on enamik otsustajatest ikka veendunud, et suudavad pakkuda õigeid lahendusi. Hullemgi: on täheldatud, et otsustajate enesekindlus lausa suureneb.
Tarkus algab tõsiasjade tunnistamisest ja Pärnus on selleks tõdemus, et viimase nelja aasta finantsjuhtimine on meie kodulinnas läbi kukkunud. Sellest on aru saanud kõik kandidaadid, kes seoses kohalike valimistega on kirjutanud, lubades parandada linna finantsseisundit ja viia eelarve tasakaalu. Kahjuks ei ole aga välja tuldud arvestatavate ettepanekutega peale selle, et ametnike arvu ja palku tuleb vähendada ja kõiki kulusid kärpida.
Oluline on küsida, kuidas konkreetselt teha nii, et kui nüüd Pärnule valitav volikogu koosseis nelja aasta pärast lõpetab, saaksime linnaeelarvet ja selle täitmist analüüsides ausalt tõdeda: tehtud on kõik, mis oli meie võimuses ja enamgi. On tõsiasi, et 2010. aasta linnaeelarve koostamisel peab tulevane linnavalitsus paratamatult mitme soovi rahuldamise tulevikku lükkama. Seetõttu on vastustundetu kandideerijail lubada (loe: valetada) kõike, mida valija iganes võiks soovida.
Puudujääk ligi 62 miljonit krooni
Väga valus on teadmine, et 2009. aasta Pärnu linnaeelarve maht on 662 miljonit ja prognoositav täitmine 600 miljonit krooni. Varasemad laenudki tuleb tagasi maksta. Peale selle aasta puudujäägi on vaja 2010. aastal tasuda eelnevatel aastatel võetud kohustusi 32,5 miljoni krooni eest, sellele lisandub Koolide Sihtasutuse laenu tagasimakse. Pärnu spordihall on ehitatud 100 protsenti võõra rahaga.
Seega, andkem endale aru, et kõik, mis pähe tuleb, olgu mõte kui tahes hea, ei ole võimalik ja jääb lähiaastatel tegemata. Eelarve koostamine on kompromisside kunst ja selle sooritamine nõuab linnavalitsuselt ja linnapealtki suurt meisterlikkust.
Me ei kahtle, et järgmise aasta eelarve saab õigeks ajaks koostatud ja vastu võetud. Kui raskelt või kergelt see sünnib, sõltub eelkõige tulevasest linnavolikogust ja selle liikmete teadmiste pagasist. Eelarve koostamise alus peab olema rajatud linnavalitsuse oskusele kaasata sellesse protsessi volikogu komisjonide liikmeid, kodanikuühenduste esindajaid ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži majandusteadlasi. Meie juhitav eelarve koostamise protsess saab olema läbipaistev, avatud, kõigile arusaadav. Eelarve ei sünni kabinetivaikuses.
See, et 2010. aastal ei maksta 13. kuupalka, ei sõlmita mõttetuid mainekujunduslepinguid, koondatakse poliitilised nõunikud ja linnaelanike teenindamiseks mittevajalikud ametnikud, ei maksta emotsioonide ajel toetusi, nõutakse sisse kõik võlad (kaasa arvatud muudelt omavalitsustelt), on uuele linnavalitsusele enesestmõistetav. Nii hoitakse eelarves kulutusi kokku umbes 15 miljonit krooni. Peale eelnimetatu on linnavalitsuse allasutustega ühiselt pingutades võimalik saavutada sellest veel arvestatavam kokkuhoid.
Panustame ettevõtlusele
Me ei pea õigeks keskenduda ainult kulude meeleheitlikule kärpimisele. Reformierakond panustab tugevale ettevõtlusele, sest sellest olenevad töökohad ja linna tulubaasi tugevus.
Eelkõige tuleb luua ettevõtluse arenguks vajalik keskkond, nii tehniline kui emotsionaalne. Ettevõtjatega suheldes on selgunud, et see ongi üks algaja ettevõtja suurematest muredest. Kui on hea idee, saad küll peale omavahendite riigilt eri toetusi, kuid puudu jääb raha, et osta sobiv maatükk. Veel enam: maatükk, millel oleksid tehnovõrgud. Anname endale aru, et linna rahakott ei võimalda luua ideaalseid tingimusi, kuid teeme seda, mis on võimalik.
Reaalne on anda ettevõtjatele tasuta liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, sest linnale kuuluv AS Pärnu Vesi on alustanud suure veemajanduse projektiga, mille raames saab projekti piirkonda jäävad ettevõtjad vabastada liitumistasust. See on linna otsustada. Oluline on ära kuulata ettevõtja mured ja vähendada bürokraatiat asjaajamisel linna ametkondadega.
TÜ Pärnu kolledži ja Mainori kõrgkooli tudengitest loodame Pärnu kodanikeks jäävaid väikeettevõtjaid.
Euroopa tõukefondide raha
Erilise tähelepanu all on veemajandusprojektide kõrval muud Euroopa tõukefondide toel kavandatavad investeeringud. Meil on võimalik investeerida linnale vajalikesse ehitustesse ainuüksi 2010. aastal ligi 85 miljonit krooni, millest vaid ligi kümme miljonit on tarvis tasuda linnakassast. Lähiaastatel on need projektid ainukesed, mille tegemine finantsiliselt reaalne ja mille puhul linna omafinantseering tuleb tingimusteta tagada.
Praeguse seisuga on need projektid Vallikääru ja Vallikääru aasa rekonstrueerimine, Metsa 10 eakate avahooldus- ja päevakeskuse ehitamine, Rannapargi rekonstrueerimine, raekoja hoone esimese korruse rekonstrueerimine Lääne-Eesti külastuskeskuseks, tehnika- ja tööõpetusmaja rajamine Kooli tänavale, pikaajaliste töötute päevakeskuse väljaarendamine, jalgrattatee rajamine Mai elurajooni ja kesklinna ühendamiseks.
Mis edasi?
Usume, et kokkuvõttes ootab Pärnut vaid positiivne areng ja pärnakate elujärg saab lähiaastatel üksnes paraneda. Tugevad põhimõtted ja selge plaan, mida viib ellu asjatundlik, vastava hariduse ja kogemusega meeskond, on tee, mis viib sihile. Meil on see meeskond olemas ja oleme valmis tööd tegema, sest me armastame Pärnut.