Urmas Varblane: Majandusteadlane paneb valitsusele koolipoisi hinde

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor Urmas Varblane.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/EMF

TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase arvates oli Eesti valitsuse kärpepoliitika asjakohane, kuid edasiviivate ideede rakendamine sõltub liiga palju esitaja parteilisest kuuluvusest.


Tartu ülikooli professor
Urmas Varblane,
millise hinde paneksite Eesti valitsuse tegevusele puhtalt majandusteaduse seisukohalt?


See on hea küsimus. Kas võrdleme seda muude riikide poliitikaga? Peame leidma kriteeriumi. Mul isiklikult pole valitsusega mingit pistmist, võin nende kohta igat moodi öelda. Püüan olla objektiivne, seetõttu pole astunud ühessegi parteisse.



Kui võrdleme Eesti valitsuse käitumist näiteks sellega, kuidas on hakkama saadud Saksamaal, Rootsis või mis tahes muus riigis, peame kõigepealt andma aru, et võimalused sekkuda on Eesti ja Saksa valitsusel põhimõtteliselt erinevad. Saksa valitsuse väljavaated rahastada oma vajadusi turult laenates on pea piiramatud. Meil nii ei ole.



Jutud sellest, kuidas me üht või teist valdkonda toetame, on väga ilusad poliitiliselt, kuid praktiliselt raskesti teostatavad.



Valitsus, mis ise keeras endale kokku probleemi, võttes vastu eelarve, mis on nii ebareaalne, kui 2008. aasta lõpus üldse võis olla, pidi hakkama seda lahendama. Selleks alustati radikaalset kulude kärpimist, mida kusagil mujal Euroopas tehtud ei ole. Erand on Läti, mida sunniti kärpima.



Seega, käitumisele eelarve tasakaalustamisel annaksin ma hea hinde.



Tegevusele, mis puudutab samme, kuidas käivitada majandus uuesti, ma head hinnet ei pane. Siin on olnud takistav tegur vaidlus valitsuse sees: kes mida välja pakub.



Tekkis olukord, kus üks koalitsioonipartneritest pakkus mingi idee ja teised mõtlesid, et see on tema idee, mille vastu tuleb kuidagi tegutseda. Paljud sammud blokiti või nendega venitati. Mäletan ekspordi toetamise kavasid, mis venisid pool aastat, aga oleks pidanud tegema rutem.



Või majade soojustamine, millest kaua on räägitud. Nii ei tohi olla, et idee pakkuja värv on nii oluline.



Kiiresti võiks kaotada ajutiselt tulumaksu erametsa raielt, see annaks reaalset kasu. Kardan, et taas tekib poliitiline vaidlus, miks seda mitte teha.



Seega vaatleksin valitsuse tegevust kahest aspektist. Üks on eelarve kärpimine, et taastada Eesti usaldusväärsus ja minna eurole. Siin on tehtud head tööd. Tegevusele, kuidas luua töökohti ja taaskäivitada majandus, annaksin napi rahuldava.



Praegu räägitakse, et Eesti näitajad hakkavad minema üles, aga millal tunneb seda tavakodanik, kellel hakkab lõppema töötuhüvitis?


Töökohti peaks looma nii, et need annaksid inimesele normaalset palka. Abitöökohtade loomine ei ole jätkusuutlik, kuigi seda võib mõõdukuse piirides teha.



Oluline oleks teha töökohti, mis siiretena tekitaksid töökohti mujal. Näiteks majade soojustamine annaks kohe tööd ehitusettevõtetes, ehitusmaterjalide tootmises, rendi- ja müügifirmades.



Kui lubame paar miljonit tihumeetrit metsa soodsatel tingimustel raiuda, annaks see omakorda töökohti.



Samuti peaks töötu abiraha saajale võimaldama osalise ajaga tööd, näiteks nädal kuus, kui on selline pakkumine, et inimese naasmine tööturule oleks sujuvam.



Miks Eesti riik ei taha oma inimestelt laenata? Toimetuses on käinud pensionäre, kes meelsasti laenaksid oma riigile. Eesti Pank sõdib sellele kõigest väest vastu.


See on keerulisem küsimus. Praegu proovib Eesti riik vältida võlakirjade emissiooni seetõttu, et üks kriteeriume Euroopa Liitu astumisel oli võlakirja intressimäär. Võlakirja intress peaks olema atraktiivne, et seda ostetaks.



Euroopa Investeerimispangalt saab Eesti laenu kolme protsendiga, Põhjamaade Arengupangalt nelja protsendiga ja mahud on kaheksa ning N miljardit krooni. Kui selle kõrval oleks palju kallim siselaen, tekiks majanduslik moment. Võlakirja tootlus peab olema vähemalt nii suur kui tähtajalisel hoiusel pangas, keskmiselt umbes viis protsenti. Seega ei ole siselaenul praegu Eestis mõtet.



Kui Eestil õnnestub pääseda eurotsooni, võib riik isegi siselaenu võtta, sest siis keegi enam intressimäära ei vaata, kuna hoiuste intressimäär läheb alla, sest eurotsoonis on riskid nii madalad. Siis võib siselaenu teha küll kolme-nelja protsendiga.

Tagasi üles