Pärnu ei ole praegu ega ole kunagi olnud kuurortlinn. Enamik elanikest on elatist teeninud tööstusettevõtetes.
Olev Udras: Edasi saab minna vaid suurtootmise arendamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased 20 aastat on toonud suurtööstuse kadumise. Juba on kadunud Baltimaade suurim kalakombinaat, kalurikolhoos Pärnu Kalur, kolhooside ehituskontor, piimakombinaat, lihakombinaat, Vikero, kalamajand, metsakombinaat, masinatehas.
Väikesed tööstusettevõtted ei suuda anda tööd kuigi suurele osale linna tööjõupotentsiaalist. Tehnokülad ei ole arenenud suurettevõteteks.
Samuti pole ettevõtete rajamine ega tööjõu rakendamine olnud Pärnu linna juhtide töökohustus. Nende palk ei ole sõltunud linna arengust. On mindud kergema vastupanu teed, unistades vaid kuurortlinnast.
Pärnu saab aga edasi minna üksnes suurtootmise arendamisega. Selleks peab linnavalitsus võtma oma esmaseks ülesandeks organiseerida suurtootmine. Ei ole võimalik, et seda Pärnus ei teki, ainult äraootamisega ei tõuse linna majandus jalgadele.
Kõigepealt peaks linnavalitsuses olema loodud tööstusosakond, mille tegevus oleks suunatud suurtootmise kiirele arengule Pärnus. Alustada tuleks siinkandis elavate inseneride registreerimise ja nende koondamisega näiteks Pärnu inseneride klubisse.
Edasi tuleks külastada kõikvõimalikke loomingulisi kollektiive ja üksikleiutajaid kõrgkoolide ja instituutide juures ning leida potentsiaaliga tooted.
Kokku tuleks koguda Pärnu oma leiutajad ja leida raha nende loodu katsetamiseks-juurutamiseks.
Kaubandus-tööstuskoja kaudu leiab kontakte tootmise laiendajate kohta välisriikidest.
Arvan, et seejärel on täiesti võimalik investoreid veenda.