Kui majanduskriis linnavalitsusse jõudis, olid eramajapidamised ja ettevõtted juba sellega kohanenud. Kindlasti on linnavalitsuse aeglase reageerimise põhjus käimas olev valimiskampaaniagi. Viimase hetkeni üritatakse halva asja puhul head nägu teha.
Andres Siplane: Linnaeelarve hakkab dieeti pidama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühidalt tuleb öelda, et linn peab kõik mittehädapärased ja sümboolse tähendusega kulud unustama. Kärpimisel on juhtprintsiibiks töökohtade säilitamine.
Selle aasta eelarvele jõuab ehk väikese negatiivse eelarve teha, kuid põhiline raskus asetub järgmise aasta eelarvele.
Aastalõpukulud
Mis aga sel aastal võimalik on ja igal järgneval aastal elementaarne peaks olema, on eelarveridade metoodilise detsembrikuise ärakulutamise lõpetamine.
Nimelt on igas struktuuriüksuses mingid koolitus- ja majanduskulud. Ning kui vaadata eelarve kulutamist, siis mida aasta lõpu poole, seda intensiivsemaks muutub kulutamine. Ja seda ei põhjusta kardetavasti objektiivne vajadus, vaid soov mitte kaotada seda summat järgmise aasta eelarves. Muidugi, eks alati ole mõnus tunne, kui saab raha kulutada.
Paraku on ajalises surves (aasta lõpp läheneb!) tehtud kulutused pigem ebaratsionaalsed. Pole aega korralikult hinnapakkumisi võtta ega kulutuse otstarbekuse üle otsustada. Sellised aastalõpukulutused tuleb lõpetada ja sellise mõtteviisi vaim ei tohi linnavalitsuses hõljuda.
Kinnisvarahalduse kulud
Üsna raske on kokku lüüa kõiki neid kulusid, mida linn teeb kinnisvara haldamiseks. Korteriühistud teavad, milline vägikaikavedu käib kinnisvarahaldusfirmadega. Lepingutesse üritatakse sisse panna sätteid, mis muudavad lepingu lõpetamise kulukaks, pidevalt tekivad ootamatud lisakulud.
Praegune majanduslik reaalsus on aga selline, et kinnisvara haldamise kulud on vähemalt 25 protsenti väiksemad kui aastal 2007. Pärnu linn kulutab kinnisvara haldamisele aga kümneid miljoneid kroone. Millal siis veel hinnad üle vaadata kui mitte praegu. Hoidku taevas, kui selgub, et need lepingud on sõlmitud linnale kahjulikult!
Lähetuskulud
Ametnike välisreisid on tore populistlik teema. Samal ajal on need lähetuskulud märkimisväärsed (volikogu kantseleil 180 000, linnavalitsusel 600 000 krooni).
Hiljutisel seminaril Brüsselis olid puudu Iirimaa ja Islandi esindajad. Nende poliitika on ühene: kui on majanduskriis, ei kulutata raha asjadele, mis pole hädavajalikud. Isegi siis mitte, kui lennukipilet maksab ühe euro. Selliselt toimimises ei ole midagi häbenemisväärset, pigem pälvib niisugune suhtumine just lugupidamist.
Lähetuskuludega sarnased kulud on esindus- ja koolituskulud. Pärnu volikogu kantselei esinduskulud on 300 000 ja linnavalitsusel 1 453 000 krooni.
Koolituskulud on vastavalt 100 000 ja 300 000 krooni, peale selle osakondade koolituskulud. Päris kindlasti võivad ametnikud mõnda aega varasemast harvem koolitustel käia.
Naljakad kulud
Kindlasti on igal eelarvereal selgesti arusaadav põhjendus. Ometi pole suudetud neile ridadele mõistlikke nimetusi leida. Näiteks volikogu kantseleil on 50 000 krooni ette nähtud kultuuri ja vaba aja sisustamiseks ning 60 000 krooni kingitusteks.
Linnavalitsusel on kingitusteks ja autasudeks ette nähtud 505 000 ja fototöödeks 50 000 krooni.
Veel 2007. aastal oli fototöödeks 550 000 ja linnapea portree maalimiseks 86 000 krooni.
Populistlikud kulud
2005. aasta kohalikel valimistel oli Keskerakonna valimislubadus maksta pensionäridele 500 krooni toetust "hinnatõusu kompenseerimiseks". Eks praktilise ja huumorimeelega pensionärid ole selle toetuse küll välja võtnud, kuid hinnatõus on ju praeguseks lõppenud. Eelarves on selleks vastav summa 6 000 000 krooni.
Kui keegi seda toetust väga kaitsta tahab, tuleb mängu õigluse printsiip. Kui pensionäridel on õigustatud ootus niisugust toetust saada, siis kas puuetega inimestelgi? Aga pikaajalistel töötutel? Üksikemadel? Vangist vabanenud isikutel? Noortel tööotsijatel? Asendushoolduselt ellu astunud noortel?
Jah, neil kõigil on õigus inimväärsele elule ja riigi toele. Ja kõiki toimetulekuraskustes inimesi tuleb kohelda võrdselt. Nii noori kui vanu. Nii linnas kui maal elavaid. Selleks on olemas riiklik toimetulekutoetus.
Ülaltoodud näidete alusel saab järeldada, et õhku on linnaeelarves küll ja veel (ruumipuudusel jäid käsitlemata teede korrashoid, tänavavalgustus, ametnike palgad). Katsuks siis pärast eelarve kõhnumiskuuri liialdamast hoiduda.