Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/09/247530t1he973.jpg)
Seoses nõuetele mittevastavate prügilate sulgemisega on üksjagu poleemikat tekitanud küsimus: kuhu viia need jäätmed, mida korraldatud olmejäätmeveoga ei saa ära saata?
Jäätmeid saab ära anda jäätmejaamades nende liigist sõltuvalt kas tasuta või väikese tasu eest.
Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumiskonteinerid taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks, sealhulgas ohtlike jäätmete tarvis.
Jaamas toimub kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete) kogumine ning jaotamine.
Samuti on seal olmehoone ja paljudes jaamades koht (näiteks asfaltplats) biolagunevate jäätmete kompostimiseks.
Jäätmejaama loob omavalitsus
Jäätmejaama loomise korraldab kohalik omavalitsus, sest jäätmekäitluse arendamine on omavalitsuste ülesanne. Nii on see kogu Euroopas.
Jäätmejaamad on vajalikud selliste jäätmete tarvis, mille kogumine tekkekohal ei ole konteineritega võimalik (vana mööbel, suured ehitus-lammutusjäätmed), mis on hõlpsasti taaskasutatavad (aia-pargijäätmed) või vajavad erikäitlust (elektroonikaromud, vanad rehvid, ohtlikud jäätmed). Seega, jäätmejaamad on vajalikud ennekõike kohalike inimeste normaalseks teenindamiseks. Jäätmekäitluse korraldamine on töö- ja ajamahukas ettevõtmine, millega väikestel omavalitsustel on raske hakkama saada. Aga pisikesi omavalitsusi on Eestis palju. Kogu Euroopa Liidus on sellistel puhkudel lahenduseks omavalitsuste koostöö.
Jäätmekäitlusrajatiste ehitamise-haldamise kohta on küll häid koostöönäiteid (AS Väätsa Prügila, OÜ Paikre, Maasi Jäätmehoolduse OÜ, OÜ Saaremaa Prügila), kuid seni puudub edukas ühistöö jäätmekäitluse korraldamiseks.
Esiplaanil elanike mugavus
Koostöö muudaks jäätmekäitluse kõigis piirkondades senisest ladusamaks ja elanikele mugavamaks. Samuti võiksid omavalitsused rohkem kui siiani koopereeruda jäätmekäitlejatega. Näiteks Tallinnas ei kuulu paar jäätmekäitluskohta (-jaama) üldse omavalitsusele, vaid omavalitsus on sõlminud lepingu jäätmekäitlejaga. Koostöövõimalusi on mitu, küsimus on vaid tahtmises.
Seega, nii jäätmejaamade rajamine-haldamine kui kogu kohaliku jäätmemajanduse korraldamine tuleb omavalitsustel väga hästi läbi mõelda. Jaama rajamisest üksi jääb väheks. Oluline on see, milliseid jäätmeid saab sinna ära anda, mis ajal jaam töötab. Kui jäätmejaam võtab prügi vastu kolm korda nädalas ja vaid kaks tundi päevas, ei täida see kindlasti oma eesmärki.
Seni kui jäätmekäitlus ei toimi, ei saa prügist keskkonnasõbralikult lahti needki inimesed, kes seda juba praegu väga soovivad. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on see, et prügi sortimine ja üleandmine tuleb elanikele võimalikult mugavaks teha. Prügistamise vähendamine sõltub kõige otsesemalt kohalike omavalitsuste tegevusest.