/nginx/o/2009/09/10/233340t1h16c3.jpg)
Riskin olla ebapopulaarne, kuid väidan jälle kord, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. See väide kehtib Pärnugi kohta. Kui ei suudeta isegi algtasemel süüvida sellesse, mis linnas viimasel valimisperioodil toimunud on, ja valitakse rohkeid lubadusi uskudes võimule vanad parteinimekirjad, mis linna rahakoti ümber jagelnud viimased võimuperioodid. Siis tasuks linna kiratsemises süüdistada ennekõike oma rumalust. Nii muutubki demokraatia iseenese groteskiks.
Mõtlevad ja informeeritud valijad saavad aru, et kõrvuni võlgades siplevas Pärnus ei ole võimalik teha suuri summasid nõudvaid projekte. Europrojektide käimalükkamiseks peab linnal olema omaosalus, mida Pärnul ei ole. Kõigepealt tuleb hakata otsima kokkuhoiu võimalusi. Toetame Toomas Kivimägi valimisliidu kokkuhoiukava ja valimisliidu Aus Pärnu plaani, et kõigepealt tuleb aimu saada, missuguses seisus linnakassa tegelikult on.
Nagu riigi valitsus, nii ei tee linnaski võimulolijad juttu nendest, kes masu ja nendesamade valitsejate tegematuse tagajärjel kaotanud töö ning tihtilugu igasuguse sissetulekuallika. Selliseid inimesi justnagu polekski. Mis siis imestada, et väga paljud nooremad lähevad tööd otsima välismaalt, vanemad aga kapselduvad endasse ja virelevad, lausa nälgivad. Mõnigi täiendab seltskonda, kes lootusetusest hommikuti linnavalitsuse maja vastas odekolonni manustab.
Meil puudub kahjuks solidaarsustunne. Seetõttu keskendab valimisliit Uus Õiglane Jõud oma valimiskampaanias energia ajapanga projekti propageerimisele, et aidata neil, kel rohkesti aega, kuid vähe raha, oma elukvaliteeti tõsta ja ilma rahata hakkama saada.
Ameerika teadusemees Edgar Kann leidis üle 20 aasta tagasi, et aeg on samuti maksevahend, ja töötas välja ajapanga toimimismehhanismi. Praegusel ajal tegutsevad ajapangad edukalt USAs, Inglismaal, Saksamaal, Kanadas, Prantsusmaal, Poolas, Ukrainas, Jaapanis, Hiinas. Kõige enam on tegutsevaid ajapanku Jaapanis - üle 800 linnas.
Terves maailmas tegutsevad ajapangad ühtse, 20 aastat tagasi väljatöötatud skeemi järgi. Asjast huvitatud inimene registreerub, näidates ära teenuse või töö, millega ta soovib olla ajapanga aktsionär, ja märkides, millist tööd-teenust tahab ta oma tehtu eest vastu saada.
Edasine tegevus toimubki projekti koordinaatori kaudu. Koordinaatori esmane tööülesanne on projekti propageerimine, aktsionäride (klientide) omavaheline koordinatsioon, vajadusel tehtud töö kvaliteedi kontrollimine ja töötundide arvestus. Kui kahe aktsionäri vahel töötundide suhtes lahkarvamusi ei esine, pole koordinaatori kohaletulek muidugi vajalik, piisab temaga ühenduse võtmisest ja saadud/tehtud töötundide kirjapanekust.
Panga osalusaktsia on töötund, mis registreeritakse. Näiteks lõhkus üks aktsionäre teisele neli tundi puid, too omakorda hoidis kellelgi kolmandal kaheksa tundi last. Kolmas aga koostas esimesele juriidilise teksti mingiks asjaajamiseks, neljas remontis viiendal autot või niitis muru ... Tööks kulunud tunnid pannakse kirja.
Ajapanga toimimise põhimõte on väga lihtne: eri tööde arvestusühik on töö tegemiseks kulunud tund. Töö intellektuaalne tase või füüsiline raskus ei tule arvesse. Vaid siis, kui tegu on lisakulutustega (transporditeenus või pesupesemine), võetakse eraldi arvesse needki. Nii võrdub kvalifitseeritud IT-mehe töötund ühe tunni vanema klassi õpilase põrandapesemise tunniga pärast korteri sanitaarremonti. Sel moel võib mõni, kel aega palju, töötunde ette teha - kõik lähevad arvesse.
Jaapanis näiteks tehakse töötunde lausa aastaid ette, et vastuteenusena saadud töötunde pensioniajal kulutada. See näitab ajapanga elujõulisust. Kui mingi tööga hakkama saanud ajapanga osanik soovib endale sobival ajal vastuteenust, võtab ta kontakti projekti koordinaatoriga, kes kokkulepitud ajal saadab näiteks remonditöid teinu juurde teise ajapanga aktsionäri kas mööbli kokkupanija või IT-mehe näol. Paljudes riikides tegutsemise kogemusel on ajapankades hõivatud üle 100 tegevusala aktsionärid.
Samal ajal on tahtmisel võimalik töötunnile määrata keskmine hind ja sel moel töötunni eest saada kaasaktsionäri käest näiteks kott kartuleid või muid toiduaineid. Mitme riigi ajapankade praktikas on levinud töötundide vahetamine kodumasinate, mööbli või (kasutatud) rõivaesemete vastu.
Ajapanga projekt oleks praegusel raskevõitu ajal omapärane suhtlusklubigi, sest inimesed, kes koondunud ajapanka, paratamatult suhtlevad üksteisega, kui teevad oma teenuseid. See tugevdab omakorda kogukonna sidusust, sest väheneb üksindustunne ja hakatakse hindama üksteise tööd, niiviisi tekib õlatunne.
Eriti vajalik oleks sellise projekti käimalükkamine masu-Eestis, kus töötuse tase (üle 17 protsendi) on Eurostati andmeil üks Euroopa kõrgemaid. Kinnised eestlased kipuvad oma hädas kapselduma ega rutta abi otsima. Ajapank ei ole aga mingi almuse andmise asutus, vaid kindlasti parandab osanike enesetunnet ja aitab tõrgeteta sellega liituda.
Viimasel 15 aastal ajakirjanduse kaudu väljakujundatud isiksusekeskne edukuse müüt ei ole soodustanud solidaarsustunde tekkimist, vaid vastupidi: seda tugevalt pärssinud, seetõttu olevatki eestlase rahvusroog teine eestlane. Solidaarsuseta ei saa ükski ühiskond pikka aega funktsioneerida. Ajapanga idee aitaks peaaegu hävinud solidaarsusel taas inimsuhetes võidule pääseda.
Inglismaal paarkümmend aastat toiminud ajaprojekti koordinaatorite andmeil paranes pangas aktsionäridena osalejaist peaaegu poolel (47 protsendil) psühholoogiline seisund. Väärikustunne tõusis, üksindus- ja luuseritunne kadus. Ajapanga kaudu on leitud kogunisti sõpru!
Loodetavasti suutsin lugejat veenda, et eelkirjeldatud projekt tuleks käima lükata Pärnuski. Seda enam, et linnakassale ei oleks see koorem suur. Minu ligikaudsete arvestuste järgi läheks projekt aastas maksma ligikaudu 130 000 - 150 000 krooni, millesse on arvestatud koordinaatori töötasu, kulutused bensiinile, telefonile ja internetile.
Kui valimisliit Uus Õiglane Jõud ei saa valituks, viivad ajapanga idee loodetavasti ellu valimiste võitjad. Me oleksime rahul, kui meie propageeritav projekt Pärnus ellu viiakse.
Vt lisa
.
/nginx/o/2016/08/25/5760803t1h4e22.jpg)