/nginx/o/2009/10/11/248485t1h213b.jpg)
"Kalorite ega punktide lugemist ma ei poolda," kõneleb Marika Blossfeldt oma raamatu "Looduslik toit. Täisväärtuslik elu" esitlusel Läänemaal Polli talu loomingulises keskuses. Tema tervisliku toitumise raamatus pole rangeid reegleid, vaid soovitus kuulata oma keha, mis teab, mida ja millal on vaja süüa.
Nagu vastsündinu puhul kombeks, teatab autor, et raamat kaalub 1,1 kilo ja on 26 sentimeetrit pikk. Teos on tõepoolest kaalukas, täpsem oleks öelda, et tuumakas.
Esitlusel kordab autor eessõnas märgitut, et kes soovib seda väljaannet kasutada üksnes kokaraamatuna, võib temagi poolest seda teha. Aga isuäratavate ja maalähedaste lihtsate retseptide kõrval annab raamat põhjaliku ülevaate loomuliku toitumise põhimõtetest, aidates mõista seoseid teadliku söömise, tervise ja hea enesetunde vahel.
"Samal ajal juhib raamat tähelepanu teistele eluvaldkondadele, mis meid toidavad, kuid mida ei serveerita taldrikul," märgib Blossfeldt.
Marika Blossfeldti tunneb avalikkus mitme kandi pealt. Viimastel aegadel ehk kõige rohkem Polli talu loomingulise keskuse kaudu, kus ta suviti Eestis elades põnevaid laagreid korraldab.
Paljud seostavad tema nime avangardtantsuga ja joogaharrastajad teavad teda kui kundalini jooga Eestisse toojat. Aga tegelikult on Blossfeldt alustanud oma loomingulist karjääri maalikunstnikuna Berliinis.
Ja niisama tuntud, nagu ta oli 1990. aastatel tantsijana New Yorgis, on ta praegu Ameerikas holis-tilise tervisenõustajana.
"Jõudnud visuaalsest kunstist liikumise juurde, meeldis mulle ühendada oma tants seinale projitseeritud kujunditega ja luua multimeediaetendusi. Edaspidi, olles rohkem teadlik oma kehast ja energiavoogudest, oli jõudmine joogani igati loomulik. Toitumisteema lisandumine tööle energiatega oli loogiline areng," selgitab Bloss-feldt.
Tantsimise ja joogaga tegelemine andis Blossfeldtile oskuse kuulata oma keha ja ta õpetab vast ilmunud raamatuski valima toitu eneseusalduse, teadmiste ja intuitsiooni abil. "Kui tekib mõni isu, küsige endalt, mida tahab keha teile sellega öelda. Püüdke taastada tasakaal: asendage mõni isuäratav ebatervislik toit tervislikuma valikuga ja leidke oma elule sisu, mis aitab tühjustunnet täita," soovitab autor oma kehaga kahekõnet pidada.
"Me oleme üle söödetud, aga alatoidetud," tsiteerib raamatuesitlusel autori lemmikütlust näitleja Andrus Vaarik, kes Blossfeldti naabrimehena perenaist raamatuesitlusel aitas.
Holistilise tervisenõustajana tunnustatud Blossfeldt soovitabki alatoidetuse vältimiseks süüa terviktoite, mis aitavad keha elusa ja terve hoida, ning hoiduda nii palju kui võimalik töödeldud toidu tarbimisest. "Terviktoit tagab meile täieliku toitumuse. Selles sisalduvad makro- ja mikrotoiduained on bioloogiliselt kõige paremini omastatavad," kirjutab Blossfeldt.
Terviktoit ei ole muud kui tagasipöördumine lihtsuse juurde. Autor ütleb, et meie vaaremade ajal olnuks see mõiste mõttetu, sest enne toiduainete töötlemist toiduainetööstuses oli kogu toit terviklik, tänapäeval on oluline teha vahet töödeldud ja töötlemata toidul.
Raamat selgitab lihtsalt ja arusaadavalt paljusid toitumise põhitõdesid. Sealt saab vastused küsimustele, miks jahutooted tervislikud pole, kuidas poes toidudetektiivi mängida ja pakendi märgistust lugeda, miks on või kasulikum kui margariin, kuidas mõjutab toitumine meeleolu. Muu hulgas peatub Blossfeldt põhjalikult rasvadel.
Eestis puhkenud kommisõja taustal toome siinkohal ära diplomeeritud toiduspetsialisti arvamuse transrasvadest. "Transrasvad ei sobi biokeemiliselt inimese organismiga. Nende keemiline koostis meenutab tegelikult plasti," kirjutab ta.
Kuid kõiges pole Blossfeldt nii kategooriline, pigem on see raamat, nagu ütleb kunstnik ja kõrtsmik Peeter Jalakas, loots, mis varustab algaja laevniku ohtlike karide vahelt läbijalutamisel leebe, kuid uudishimu tekitamiseks küllaldase informatsiooniga.
Ühtlasi tasub meeles pidada Blossfeldti soovitust: püüdke mitte muutuda toidupolitseiks või tervisliku eluviisi fanaatikuks. Kui elu on huvitav ja tasakaalus, on söömine teisejärguline.