Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99996t1h05db.jpg)
Tänavuste kohalike valimisteni on jäänud nii vähe päevi, et on ülim aeg visata pilk viimasel kümnel aastal Pärnus võimul olnuile. Kes on meid linnavolikogus 1999-2009 valitsenud?
Tõusude ja mõõnade kümnend
1999. aastal andsid kodanikud Pärnus 16 560 häält, mis tegi valimisosaluseks 47,8 protsenti. Erakondade-valimisliitude viieprotsendine volikokku pääsemise künnis oli 821,5 häält ning lihtkvoodiks ehk otsemandaadiks piisas 498,88 toetajast.
Otsemandaadiga läksid volikokku Elmar Lepp, Andres Sooniste, Andres Põder ja Einar Kelder.
Volikogus oli Isamaaliidul üheksa, Keskerakonnal kaheksa, Reformierakonnal seitse, valimisliidul Pärnakas (hiljem liitus valdavalt Reformierakonnaga) viis, valimisliidul Rahva Usaldus (hilisem EÜRP) kaks ja Mõõdukatel samuti kaks kohta.
Häälterekordi püstitas Sooniste 1588 häälega. Isamaaliidu ja Reformierakonna vastuolude süvenemine viis ta 2000. aasta sügisel meeritoolilt. Asemele istus Kelder, kes lõi käed Keskerakonnaga.
2002. aastal andsid valijad Pärnus 15 631 häält - valimisosalus 46,5 protsenti.
Erakondade viie protsendi künnis oli 774,3 häält, lihtkvoodiks piisas 469,27 häälest.
Otsemandaadiga pääsesid volikokku Trivimi Velliste, Margus Tammekivi ja Külvar Mand.
Res Publicas uustulnukana kandideerinud tollane kiirabijuht Mand muutis poliitiliseks kapitaliks metanoolitragöödiaaegse tuntuse ja pälvis 1894 valija toetuse.
Volikogus oli Keskerakonnal üheksa, Res Publical üheksa, Reformierakonnal kaheksa, Isamaaliidul viis ja Eestimaa Ühendatud Rahvaparteil kaks kohta.
Linnapeaks valiti volikogus oravaparteilane Väino Hallikmägi. Pool aastat enne ametiperioodi lõppu tõmbasid respublikaanid koos kesikutega oravatel vaiba jalge alt ja linnapeaks tõusis Ahti Kõo.
2005. aastal anti Pärnus 14 584 häält, valimisosaluseks kujunes 42,9 protsenti. Erakondade viie protsendi künnis oli 729,2 häält ja lihtkvoot 441,94 häält.
Oma häältega pääsesid volikokku Tammekivi, Mart Viisitamm, Mark Soosaar ja Kõo.
Volikogus oli Keskerakonnal üheksa, Reformierakonnal seitse, Res Publical viis, Isamaaliidul viis, valimisliidul Pärnu Linnakodanike Ühendus (mille liikmed hüppasid hiljem Keskerakonda) kolm, sotsidel ja Rahvaliidul mõlemal kaks kohta. Hiljem kaotas Res Publica ja Isamaaliidu ühinemisel verd Res Publica pool, kust hüpati Reformierakonda.
Algul võimuliitu kuulunud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) löödi sealt minema ja kesikud ning oravad on tänu ülehüpanutele olnud võimul tänini.
Pärnu üldine tunnusjoon aastail 1999-2009 on valimistel osalemise pidev vähenemine. Kõige ebastabiilsemad on tulemustelt olnud Isamaaliit ja Res Publica, mis on maha mänginud silmapaistvaid võite. Kõik Pärnu võimuparteid on oma huvides alati valmis koalitsioonipartnerile nuga selga lööma.
Tundmatuid ei valita
Pärnu on linn, kus võimu on traditsiooniliselt teostanud Keskerakond, Reformierakond ja nüüdne IRL. Rahvaliidu kaasamine oli pigem anomaalia. Protestihääli on kogunud ja uuenduslootusi kandnud valimisliit Mesilased ja Res Publica. Pärnakad üldiselt eelistavad juba tuntud nimesid, isegi kui tegemist on võib-olla pättidega (siin kehtib põhimõte “olgu pealegi pätt, aga vähemalt oma”).
2002. aastal oli kõige rohkem neid, kes ei saavutanud midagi: valimisliit Terve Vaim, Mõõdukad, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ja Vabariiklik Partei. Tuntumad tühikargajad on olnud iseseisvuslased ja kristlased.
Pühapäeval, 18. oktoobril pakuvad valijatele oma kätt ja südant IRL, Reformierakond, Keskerakond, sotsid, Iseseisvuspartei, rohelised ja Toomas Kivimägi valimisliit, valimisliit Aus Pärnu, valimisliit Uus Õiglane Jõud, valimisliit mayor.merilaine.ee ning üksikkandidaadid Koit Pikaro ja Andro Roos.
Siinkirjutajale on kõige põnevamad kaks küsimust: kas Kivimägi valimisliit suudab teha esimese tulemuse ja kas Pikaro pääseb esimese üksikkandidaadina Pärnu linnavolikokku?
Ausate, õiglaste, iseseisvate ja surfajate väljavaated on kesised, sest nimekirjad on nõrgad ja, mis kõige nutusem, kandidaadid tundmatud. Rohelised on üleriigiliselt saanud tuntuks oma müüdavuse ja ostetavuse poolest.
Seega: kuigi valimispalett on Pärnus kirev, võitlevad volikogu kohtade pärast tegelikult vanad sõbrad ja üks uusüritaja.