Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/29/124746t1h348b.jpg)
Praegune valimiseelne olukord on Pärnus varasematest erilisem. Halb majandusseis, kriminaalsüüdistused linna juhtpoliitikutele ja mainekujunduse klounaad on ajanud peaaegu kõik kandidaadid kõigiga vastuollu. Ma ei räägigi üksikust härrast, kes püüab hääli sellega, et tahab praeguse linnapea eksistentsi lõpetada hullumajas, või sõimab kõiki teisitimõtlejaid reeturiteks ja prostituutideks.
Seksuaalsete kinnismõtete kandmine kohalikku poliitikasse on kindlasti perverssus. Ravimatu pealegi.
Masendav ja hingemattev on hoopis see, et väiksemadki katsed olla sõbralik, teha ehk naljagi kutsuvad kurihingedes esile ilkumise ja vihapursked. Siis tekib tahtmatult mõte, et võib-olla ongi õigus neil, kes väidavad kõiki praegusi volikogulasi olevat vastastikusest vaenust nii läbi imbunud, et koostööst üheski kombinatsioonis asja ei saa.
Ehk tõepoolest oleks Pärnule parem, kui tuleksid ainult uued ja seni tegutsenud taanduks, taandataks, tagasi kutsutaks, lahti lastaks või kinni pandaks.
Uusi tuuli loodetakse isamaaliitlastelt, kes seni pole Pärnus eriti edukad olnud. Küll aga kurjad. Igatsetakse Toomas Kivimägit, kellel olevat maailma parim nimekiri, ent kus teada-tuntud ja nii kõrbenud kui edukaid poliitikuid kaugelt rohkem, kui arvanuks. Sotsidki lubavad, et nad on uued ja ainsana saavad aru vaeste inimeste muredest.
Varasemast uuem on ju Mart Viisitammgi, sest senise 500 krooni asemel, mida nüüd pakub Kivimägi, lubab ta tervelt 1000.
Enda arvates suisa geniaalsete uutena eksponeerivad ennast Madissonid, Helmed ja Sildnikud. Pikarost, Roosist ja Merilainest rääkimata.
Viimati nimetatute unenägudes on Pärnu päästmine niisama lihtne kui Heraklesel Augeiase tallide puhastamine: lase ainult vesi peale.
Hea kujutlusvõimega saab ju küll mõelda Koit Pikaro Viisitamme asemele. Aga üritagem korraks visandada, kuidas kulgeks uue linnapea päev. Ikka selle alusel, mida mees on varem öelnud ja mis on olnud tema tegelik roll volikogus.
Kui oleks Pikaro teha, saaks lihtkodanik hommikuti virgutusvõimlemiseks portsu sõimu kõigi aadressil, kes eelmisel päeval linnapeaga sama meelt ei olnud. Järgneksid nõupidamised ametnikega, kus põhitähelepanu keskendataks kirjavigadele ja demonstratiivselt aetaks segamini nimesid, tegusid ning tõekspidamisi.
Pärastlõunal toimuksid kitsama ringi koosistumised, kus Pikaro püüaks välja nuhkida, kes on tema vastased ja millised on nende nõrgad kohad. Õhtu eel keeraks linnapea Pikaro oma kampsuni krae teisipidi ja läheks näiteks õpetajate päeva tänuõhtule. Tema piduliku kõne põhitees oleks pedagoogidele selgitada, et pätt jääb pätiks ja ainult üks miilits maailmas on suutnud politseinikuks ümber kasvada.
See ei ole veel kõik. Üks teine linnapea, samuti Tallinnast, võtaks juhul kui ta valitud saaks, oma esmaülesandeks Estonia sanatooriumi müümise. Pool kõigest ja veel ühe protsendi annaks ta sõbralikule ja tublile tuumikinvestorile.
Ülejäänud 49 protsenti saaks linnakodanikele. Nende viiesajaste eest, mis Viisitamm läbi aastate on laiali jaganud.
Ärimehe vaatenurgast suurepärane mõte: saada enamusosalus ja seega otsustamisõigus ettevõttes kätte poole hinnaga. Nõnda kui Aadu Hindi “Tuulises rannas” Kaugatoma rahva laevaehitus. Ainult lõpuks polnud külameestel laeva ega raha.
Kümmekond aastat tagasi sõudis meie sadam umbes sama skeemiga nagu niuhti Rein Kilgi kätte.
Eelkirjeldatuga sarnaselt tegutseda lubavaid gastrolööre on veel. Mõni unistustes juba linnapea võib meid rikkaks teha pelgalt Pärnu lahel potentsi välja surfates. Või kui selleks jaksu ei jätku, siis Kelamilt raha välja pressides ja seal, kus suitsupääsukesed talve veedavad, kodakondseid siunates. Oh jaa, kui pärnakas peaks ainult nende vahel valima, soovitaksin küll pigem Viisitamme.
Õnneks on nii, et valida võib asjalikumate kandidaatidegi vahel. Ilma irooniata ja siiralt kujutlen ma Pärnule hea või isegi väga hea linnapeana nii Annely Akkermanni, Jane Metsa kui Toomas Kivimägit.
Igaüks neist seisab eri poliitilise nimekirja eesotsas, aga arvan, et linnakodanik ei eksi, kui leiab oma eelistuse nende seast.
See, et igas loetelus leidub mõni, kes volinikuks ei sobi, tuleb valijal muidugi endal selekteerida. Ükski nimekiri ei saa olla ideaalne, vaid ainult üksikkandidaat. Sedagi üksnes enda arvates.
Mulle tõepoolest meeldib Akkermanni südamlik ja siira naeratuse saatel enese eksponeerimine ning samaaegne raudne järjekindlus otsuste ja tegude vastavuses hoidmises. Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu esimehena pean teda meie valla- ja linnajuhtidest parimaks, kusjuures Pärnumaa praegused omavalitsusjuhid on ütlemata asjalik seltskond. Mulle on alati muljet avaldanud, kuidas eranditult igaüks neist omavalitsuste liidu koosolekutel oma kodukoha eest seisab.
Jane Metsa kui erakonnakaaslasega on mul olnud üsna palju erimeelsusi, aga veel rohkem ühtemoodi arusaamisi. Vaatamata tema ajutistele naiselikele tujutsemistele ja vihapisarateni solvumistele, suudab Mets toime tulla kõige ja kõigiga. Isegi Keskerakonnaga. Kriisiolukordades aga otsustab ta kindlalt ja, mis peamine, õigesti. Isegi siis, kui otsuse tegemine võib väga valus olla.
Toomas Kivimägi legendaarne minakesksus (meenutagem kas või etteheiteid Viisitammele, et too ei võimaldanud maavanemal kinkida kaksikutele hõbelusikaid) sümbioosis vapustava enesekindlusega on mõneti ehmatav.
Aga ehk nõuabki hull aeg selliseid juhte ja Pikarost erinevalt arvan, et kõik inimesed on võimelised vigadest õppima. Pealegi on linnapea kõrval abilinnapea kohad, mille vahel valida ja kust alustada.
Niisiis, Pärnu linn, meie ühine, armas ja maailmas ainuke oma kogukond, ei peaks kurvastama. On küll, keda valida. Seda enam, et igal väärt esinumbril on terve nimekiri välja pakkuda.
Tehes õigeid valikuid, võime küll, kui tahame, kujundada oma linna juhtimise selliselt, et järgmisel neljal aastal on linnavalitsuses ühekorraga nii Jane Mets, Annely Akkermann kui Toomas Kivimägi. Alternatiiviks Viisitamm ja Mets.
Vajaliku tulemuse saamiseks ei ole tarvis teha muud kui minna valima.