Aivar Mäesoo: Tunneli lõpus paistab valgust
Meilt ei lähe keegi võistlema. Juba kaks aastat ei ole Pärnus ega maakonnas ühtegi tõstmise treenerit palgal. Spordijuhtide arvates puudub meie alal perspektiiv ja majanduse praeguses seisus ei suuda ka kõige suurem fanaatik ilma rahata pikalt töötada.
Nii väita oleks vale, sest Ülejõe gümnaasiumi kõrval olevas Tupo klubi tõstesaalis käib vilgas tegevus. Meil on korralik varustus ja head duširuumid ning saunad nii meestele kui naistele. Saal on avatud iga päev kella 15.30-21, regulaarselt harjutab seal tosin meest.
Reimo Mäesoo on kohal ja aitab harjutajaid jõu ning nõuga. Tal pole küll treeneritöö kvalifikatsiooni, kuid minu arvates võiks noormehest kunagi tõstjate juhendaja saada.
Tänaseks manalateele läinud Albert Oja ja Jaan Utsar olid samuti iseõppijad. Olukord ei ole lootusetu, tunneli lõpus paistab ikka veidi valgust.
Andrusel on kaheaastane karistus kantud. Ta on pereisa, kasvatab lapsi ja teeb oma lõbuks trenni. Meie teine lootustandev tõstja Mikk Kasemaa lõpetas sportlasekarjääri siis, kui rahakraanid lõplikult kinni keerati.
Ikka võib. Hallis on tõstjate tarbeks saal olemas, kuigi kange ja muud varustust pole sinna veel ostetud. Positiivne on, et halli ehitamise ajal võeti arvesse tõstjate soove tuua Pärnusse suuri rahvusvahelisi võistlusi.
Minu arvates võiks siia planeerida kas või Euroopa meistrivõistlusi, alustada võiks näiteks Balti karikavõistlustega.