Linnapeakandidaadid tunnistavad Pärnu kitsikust ja lubavad paremini valitseda

Pärnu Postimees küsitles valimiskampaania lõpusirgel üheksat naist ja meest, keda nende erakonnad või valimisliidud on seadnud Pärnu linnapea kandidaadiks. Viis küsimust olid kõigile ühesugused, lisaks sai iga linnapeakandidaat paar personaalset küsimust. Valimisliit Uus Õiglane Jõud jäi küsitlusest välja, sest nad ei ole enne valimisi oma linnapeakandidaati esitanud.

Mis on kolm peamist asja, mida tahate linnapeaks saades ära teha või senises linnajuhtimises muuta?

Annely Akkermann: Tahan muuta linnaelu tervislikumaks ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks. Selleks on vaja otsustavalt lõpetada ringkäendus, tasakaalustada eelarve ning muuta linna juhtimisstruktuur läbipaistvamaks ja efektiivsemaks.

Jane Mets: Esiteks: meeskonnatöö oluline suurendamine: linnavalitsuse osakondade, allasutuste ja volikogu ning tema komisjonide laiapõhjaline kaasamine otsustamisprotsessidesse, sealhulgas eelarve kujundamisse. Teiseks: linnavalitsuse struktuuri loogilisemaks muutmine, millega kaasneb iga ametniku otsene ja suurem vastutus. Kolmandaks: ettevõtjate kui töökohtade loojate probleemide lahendamisele kiire kaasaaitamine.

Andres Siplane: Esiteks: linna ökoloogilise jalajälje monitoorimine ning liikumine selle vähendamise poole. Teiseks: selgete reeglite alusel otsedemokraatlike otsustusmehhanismide rakendamine linnajuhtimises (referendumid, konsultatsioonid). Kolmandaks: linna maine muutmine ning linna identiteedi ümbermääratlemine avaliku diskussiooni käigus.

Toomas Kivimägi: Esiteks: Pärnu linna eelarve viimine tasakaalu ja linna laenuvõimekuse taastamine. Vähendada valitsemiskulusid 20 protsenti. Panna linna äriühingud linnaeelarvele tulu teenima, eesmärgiks 25 miljonit krooni aastas.

Teiseks: tööpuuduse leevendamine. Usalduse ja koostöö taastamine Pärnu linnavalitsuse ja ettevõtjate vahel. Pärnu turundamine nii ettevõtluspiirkonna kui puhke- ja elupaigana, seda nii Eestis kui välisriikides.

Kolmandaks: taastada usaldus linnarahva ja -valitsuse vahel, luua hea koostöö keskvõimu ja Pärnu vahel. Taastada linna hea maine ja lõpetada poliitiline ringkäendus.

Epp Klooster: Esiteks: Pärnu juhtimine peab saama ausaks, läbipaistvaks ja teadmistel rajanevaks. Teiseks: suur edenemise võti on seni longanud koostöö, mida tuleb linnajuhtidel teha kõigiga. Enne tähtsate asjade otsustamist küsime inimestelt arvamust. Kolmandaks: suurtel ja ilusatel ükskõik kui vajalikel hoonetel puudub mõte, kui ei ole aktiivset ega osalemissooviga inimest. Keskendumegi selliste inimeste hoidmisele ja leidmisele ning neile tingimuste loomisele. Neid kolme sihti hoides kujuneb korraliku linna maine iseenesest, kulutamata selle tarbeks ühtegi lisasenti.

Mart Viisitamm: Sooviks panna kiiremas korras tööle tehnoloogia- ja tööstuspargid, kaasata investeeringud ja soodustada ettevõtlusega alustamist. Kõik selleks, et tekiksid töökohad ja kasvaks linna rikkus.

Martin Helme: Kompromissitult tahan välja juurida korruptsiooni, vähendada oluliselt bürokraatiat ja valitsemiskulusid, hakata kuulama ja arvestama elanike huvidega, linna arendamisel lähtuda pikast perspektiivist.

Martin Merilaine: Sõltumata sellest, kas saan linnapeaks, on nelja aasta pärast siin festivaliala, jõe saunakeskus ning Pärnu on Põhja-Euroopa surfipealinn. Linnapeana on selliseid turismimagneteid kergem ellu viia. Linnajuhtimises peab tõusma kvaliteet kvantiteedi arvelt ja tekkima kolme abilinnapea ametikoha asemel seitse abilinnapea kohta: turundus, linnaplaneerimine, finants, kultuur, tervishoid ja haridus, turvalisus ja keskkond ning kommunaalteenused ja transport.

Sven Sildnik: Bürokraatia bürokraatia pärast sureb esimesena. Võimulpüsimine elumõnude nautimise eesmärgil hukatakse järgmisena. Kinnisidee sellest, et linn on kapitali lakei, unustatakse.

Kuidas te iseloomustate Pärnu linna rahalist olukorda? Kas seda võib erafirmadele omast kõnepruuki kasutades nimetada pankrotiohtlikuks?

Annely Akkermann: Linna rahaline seis on väga halb. Reaalne on oht, et detsembris ei suuda linn täita jooksvaid kohustusi: maksta välja palku, tasuda kommunaalkulusid ja riigimakse.

Kõnekeeles võib seda nimetada pankrotiohtlikuks seisundiks, terminoloogiliselt on tegemist likviidsuskriisiga. Pankrot on püsiv maksevõimetus, sealhulgas on ettevõttel rohkem kohustusi kui vara. Linnal vara ju on, aga seda ei saa müüa. Linnavara ei ole likviidne ehk linnal puudub võime täita rahalisi kohustusi ehk ta on likviidsuskriisis.

Jane Mets: Ei või, kuna tegemist on käibevahendite vähesusega.

Andres Siplane: Päris pankrotiohuga tegemist ei ole, sest suur osa tulusid on säilinud. Olukord on aga hull ja eelarve kärpimisel peab olema radikaalne. Pehmemate sõnadega võib öelda, et linnavalitsus peab majanduslangusega kohanema. Olen taolise protsessi läbi teinud oma praeguses töökohas Eesti Pakendiringluses ja kogemus näitab, et kohanemine on võimalik.

Toomas Kivimägi: See on oluliselt hullem, kui arvatakse. Käesoleva aasta alalaekumine on 50–80 miljonit krooni. Arvelduskrediiti on võetud üle 20 miljoni krooni. Kui viia tänavune eelarve vastavusse tõenäose laekumisega, on Pärnu linna juhid rikkunud seadust, mis keelab laenukoormust üle 60 protsendi. Järgmise aasta eelarve on praegusest ligi 100 miljoni krooni võrra väiksem. Linna võlakoormat on suurendatud nelja aastaga üle 400 miljoni krooni võrra. Vastutustundetus, ebamajanduslikkus, priiskamine!

Epp Klooster: Pankrotiohust rääkimine on Pärnu puhul täiesti asjakohane, kuigi mitte otseses, juriidilises mõttes. Teadupoolest omavalitsusele pankrotti välja kuulutada ei saagi. Küll terendab aasta lõpuks linnaeelarve tulude poolel mitmekümne miljoni kroonine auk, mille tasakaalustamiseks pole seni midagi ette võetud. Lähenevad makseraskused on paratamatud.

Linna laenukoormus jõuab aasta lõpus realistliku prognoosi kohaselt vähemalt 65 protsendini eelarve tuludest lubatud 60 protsendi asemel. Hull on lugu lähiaastatel võla tagasimaksmisega, mis edaspidi võtab linnaeelarvest kuni viiendiku.

Mart Viisitamm: Olukord on väga keeruline ning nõuab varasemast kokkuhoidlikumat majandamist. Pankrotiohtlikuks ei saa linna finantsseisu aga kindlasti nimetada. Seis on selline nagu kogu Eestis, kus majanduslikud raskused on peamiselt tingitud töökohtade kadumisest ja palkade vähendamisest. Samuti läks riik Ansipi valitsuse juhtimisel valdade-linnade tulubaasi kallale, see tähendas Pärnule umbes 40miljonilist kahju.

Edaspidi peab linn kas tulusid kasvatama või millegi arvelt kokku hoidma. Ja kui me ei suuda vähendada kulusid küllaldaselt, tuleb hakata müüma vara, mida linnal õnneks jagub. Tulude puhul on üks võimalusi koostöös teiste omavalitsustega müügimaksu rakendamine.

Kui masu-aastad venivad pikamaks kui prognoositakse, võime hakata rääkima olukorrast, kus linnavalitsusel tekib reaalne raskus enda ülalpidamisel ja kohustuste täitmisel. Et seda ei tekiks, tulebki nüüd paaril aastal kogu jõud suunata ettevõtluse toetamisse.

Martin Helme: Pankrotti linn minna ei saa, küll võib linnajuhtimise üle võtta riik ehk rahandusministeerium, kes hakkab linna valitsema nii, nagu IMF valitseb praegu Lätit. Kõige õigem termin on “akuutne likviidsuskriis”, jooksvaid kulusid on oluliselt rohkem kui jooksvaid laekumisi. Oht olla mõnda aega sisuliselt maksevõimetu on minu hinnangul täiesti reaalne.

Martin Merilaine: Et uuel aastal oleks õnne hõisata, rõõmu rõkata, raha raisata ja leiba lõigata!

Sven Sildnik: Olukord on ülimalt pankrotiohtlik.

Millist rajatist soovite lähiaastatel linnapeana avada? Kas teie soovil on üldse eeldusi teostuda?

Annely Akkermann: Linnaosi omavahel ühendavaid jalgrattateid ja linnaosade keskuste laste ning noorte vaba aja veetmise väljakuid. Koolide ja lasteaedade rekonstrueeritud hooneid. Mõne kilomeetri jalgrattateid, viis lasteväljakut ja kolm haridusasutuse hoonet loodaksin kindlasti avada.

Jane Mets: Koidula kooli renoveeritud spordikompleksi koos ujulaga, täielikult rekonstrueeritud Vallikääru, eakate avahoolduskeskust Metsa tänaval, remonditud Vanalinna kooli ja Jaansoni raja vasakkallast (osaliselt). Teen kõik selleks, et minu soov täituks, ja olen selles suhtes väga optimistlik.

Andres Siplane: Rajatisi võiks muidugi palju olla, aga näiteks korralik jäähall oleks rajatis, mis toob linna uut kvaliteeti. Jäähall on mitme erakonna platvormis sees ja sellel on tõenäosus teostuda küll.

Toomas Kivimägi: Sooviksin avada uuendatud Ehitajate tee ja Papiniidu silla ning täiesti uued teed - Tallinna ja Haapsalu maanteed ühendava tee ning Papiniidu sillalt Raekülani. Tänu riigile on see reaalne juba paari aasta pärast.

Sooviks avada kobarkino ja Kalevi staadioni. Kuna linnal endal raha investeeringuteks enam pole, saavad mõlemad projektid realiseeruda vaid erainitsiatiivil ja rahastamisel. Linn saaks toetada maaga või planeeringu kaudu.

Sooviks lõpuks avada renoveeritud Pärnu muuseumi hoone. EASi rahastus sellele on olemas ja riigipoolse rahastamise koormus ootamatult suur. Loodame kultuuriministeeriumi nutikusele finantsskeem leida.

Epp Klooster: Suurt rõõmu teeks võimalus avada nüüdisajastatud sõudebaas või Kalevi staadion. Hing ihkab näha TÜ Pärnu kolledþi lõpuniehitamist, samuti toimetulekukooli laiendamist.

Tuleb aga aru anda, et reaalselt on linna võimalused oma või laenuraha arvelt need ja teisedki unistused teoks teha üsna nadid. Ainus võimalus on leida paindlikke rahastamisskeeme, kuhu oleksid kaasatud erainvestorid ja euroraha, kiireid lahendusi siiski ei näe. Realistlikum on plaan ehitada edasi jõe vasaku kalda rada ja jalgrattateid ning muuta kõnni- ja sõiduteed liikumiskõlblikuks.

Mart Viisitamm: Korrastatud Vallikääru, Kalevi staadioni, uusi parke ja kindlasti muinasjutu- ja lõbustusparki. Meie soovid on kirjas meie valimisprogrammis.

Martin Helme: Jõepromenaad ja selle ühendamine rannapromenaadiga peaks olema teostatav ja mitte üle mõistuse kallis. Vallikraavi-Munamäe vaba aja ala peaks lähiajal valmima.

Pean hea pingutamise puhul reaalseks teha järgmise valitsemisperioodi jooksul ära uus sild. Pean ülioluliseks meelitada linna investorid, kes paneksid käima raudteeühenduse Riiaga. Rattateede väljaehitamine ja liitmine ühtseks võrgustikuks on minu hinnangul samuti järkjärguliselt teostatav.

Martin Merilaine: Rajatise avamine ei ole prioriteet. Pigem on linna terviklik areng tähtsam, et saada nüüdisaegseks ja atraktiivseks elu- ning puhkekohaks.

Sven Sildnik: Pole raha, pole rajatisi.

Kelles näete enda parimaid partnereid võimuliidu moodustamiseks?

Annely Akkermann: Toomas Kivimägi valimisliidus.

Jane Mets: Neid, kes tahavad, et Pärnu linn areneks, omades head mainet nii külaliste kui linnakodanike hulgas, ja kes ei nõua enne valimisi antud populistlike ja majanduslikult põhjendamatute lubaduste täitmist.

Andres Siplane: Järgmist linnavalitsust ei peaks moodustama erakonnad, mis on kohalike äriringkondadega käsist-jalust seotud. Sotsid ja Merilaised tunduvad olevat meile üsna lähedased, kellega võiks asju ajada.

Toomas Kivimägi: Välistame koostöö Mart Viisitamme juhitava Keskerakonnaga Pärnus. Seda linna finantspoliitika vastutustundetu ajamise eest ja põhjusel, et nende linnapeakandidaat on korruptsioonisüüdistusega kohtu all. Selline poliitiline kultuur ehk kultuuritus on meile vastuvõtmatu. Kaugemas perspektiivis ei välista me koostööd Keskerakonnaga. Aga aega järelemõtlemiseks tuleb nende juhtidele Pärnus anda.

Epp Klooster: Partnerite eelistamisel on tähtsaim programmi ühisosa ja senine valitsemis- või poliitiline kultuur. Pärnus lisandub sellele soov ning valmisolek muutusteks. Oleme juba saanud koostöökutse IRLilt ja näeme teda ühe võimaliku partnerina. Head partnerlust loodame Toomas Kivimägi valimisliiduga.

Ühiseid eesmärke võib leida roheliste, Ausa Pärnu ja teistegi programmidest, koostööle nendega oleme samuti avatud. Välistame koostöö vaid Keskerakonnaga seni, kuni seda nimekirja juhib korruptsioonikahtlane linnapeakandidaat.

Mart Viisitamm: Kõik sõltub sellest, kes kui palju hääli saab ja kellega on meil võimalik oma lubadusi kõige paremini ellu viia. Ei tahaks kedagi välistada, kuid keeruline saaks olema IRLi ja Toomas Kivimägi valimisliiduga, mis oma vaadetelt on destruktiivsed.

Martin Helme: Kõik peale praeguse koalitsiooni ehk Keskerakonna ja Reformierakonna on võimalikud. Võimuliidu moodustamine sõltub eelkõige ikkagi valimistulemusest ja sellest, kellega õnnestub leida kokkulepe, mis arvestab kõige rohkem meie programmilisi lubadusi.

Martin Merilaine: Toomas Kivimägi valimisliit, Aus Pärnu, rohelised, Koit Pikaro, IRL ja sotsid.

Sven Sildnik: Opositsioonis seda muret ei ole.

Kui palju kohti saab teie erakond/valimisliit tulevases linnavolikogus?

Annely Akkermann: Meie saame volikogus seitse kohta.

Jane Mets: Seitse kohta.

Andres Siplane: Roheliste toetusprotsendi alusel eeldan ja loodan, et saame kaks kohta.

Toomas Kivimägi: Kümme.

Epp Klooster: Sotsiaaldemokraadid saavad uues linnavolikogus vähemalt seitse kohta.

Mart Viisitamm: Ennustamisega las tegelevad teised, valijad otsustavad selle. Oleme õnnelikud iga koha eest, kuid mõistagi oleks pettumus alla kümne koha.

Martin Helme: Väga raske ennustada, sest mingit lähteandmestikku pole tegelikult. Seetõttu pakun, et viis kuni kümme kohta.

Martin Merilaine: Kui Pärnu noored vanuses 18-30, keda linnas on ligi 8000, valima lähevad ja meie poolt hääletavad, saame 15 kohta. Kuid arvestades madalamat valimisaktiivsust ja meie vähest valimisreklaami ja tundmatust, on kolm kohta hea saavutus.

Sven Sildnik: Kui midagi saame, on kõik väga hästi.



Annely Akkermann, Isamaa ja Res Publica Liit

IRL on kaks korda pöördunud Pärnu poliitiliste jõudude poole, et sõlmida valimiste eel kas koostöölepet või ühist deklaratsiooni. Kas te tõesti uskusite, et enne valimistulemuste selgumist on Pärnus võimalik koostöö suhtes kokku leppida?

Valimisliite ja erakondi, mis ei ole rahul viimastel aastatel Pärnu linna juhtinud erakondade tegevusega, on palju. Pärnu linnavalitsuses vahetust näha soovivate valijate hääled jagunevad nende kõigi vahel. Seega, palju valimisnimekirju saab vähe kohti volikogus või ei ületa künnist ja nende poolt antud hääled lähevad kaduma.

Üldjuhul ei peeta toimivaks suuremat kui kolmest valimisnimekirjast koosnevat koalitsiooni ja vähe volikogukohti saanud nimekirjad jäävad seetõttu tihti koalitsiooniläbirääkimistelt kõrvale. Koostööleppega oleks olnud võimalik koondada vahetust taotlevate nimekirjade võimalikud mandaadid väga arvestatavaks jõuks koalitsiooniläbirääkimistel.

IRLil ei olnud illusioone koostöö võimalikkuse suhtes, kuid soovisime pakkuda teistele valimisnimekirjadele reaalset võimalust ennast kehtestada ka väiksema mandaatide arvuga ja näidata meie erakonna koostöövalmidust ühise eesmärgi nimel.

Teise deklaratsiooni tegime, soovides juhtida tähelepanu esmatähtsale: Pärnu linnal tuleb loobuda korruptiivsetest juhtimisvõtetest ja tuleviku arvel elamisest. Kutsusime üles kõiki valimisnimekirju seda valijatele lubama.

Konkurendid on teie puhul korduvalt vihjanud, et võimule saades hakkab teie kaudu linnas oma ambitsioone rahuldama Port Arturi kaubandus- ja kinnisvaragrupp. Kuidas te seda süüdistust kommenteerite?

Korruptsiooniseadus kohustab mind ennast taandama kõigist otsustest, mis puudutavad minuga seotud isikuid. Ma ei saa vastu võtta ühtki otsust ega avaldada seisukohta Port Arturi gruppi kuuluvate ettevõtete suhtes.

Konkurentide hirmul on suured silmad. Pärnu linnas on üle 2500 ettevõtte, Port Arturi gruppi kuulub neist vaid 12. See tähendab 0,4 protsenti. Pärnu linna majanduspildis on Port Arturi grupil 50miljonilise käibega kaduvväike osa ja linnarahva hirmutamine Port Arturiga on minu arvates naeruväärne katse mind poliitiliselt rünnata.

Jane Mets, Reformierakond

Olete viimasel ajal kritiseerinud oma võimuliidukaaslast Keskerakonda valede otsuste langetamise pärast. Ometi olete linna rahalise kitsikuse pärast Keskerakonnaga kaasvastutajad. Mis annab teile õiguse sellist kriitikat teha?

Tore, et ajakirjandus on lõpuks minu kritiseerimisi märganud. Kuigi olen olnud juba kaks aastat kriitiline ja seda eriti eelarve suhtes.

Usun, et tänu Reformierakonna kriitilisele meelele on linnaeelarve käesoleva aasta puudujääk poole väiksem, kui oleks olnud ilma meieta. Kahjuks oli enne praeguse koalitsiooni moodustumist tehtud lubamatult palju majanduslikult läbi mõtlemata otsuseid, millele ei saanud enam tagasikäiku anda. Näiteks Suur-Sepa 16 remont (Pärnu linnavalitsuse praegune asukoht - toim).

Reformierakond sisaldab oma nimes uuenduslikku olemust. Samal ajal nimetavad konkurendid Reformierakonda Pärnus stagneerunud seltskonnaks, kes ei soovi linnajuhtimises efektiivseid muutusi. Mille abil te loodate kindlustada Pärnus oma erakonna mainet?

Sellist sõnakasutust on debattidel kasutanud vaid Martin Helme ja on arusaadav, miks ta nii räägib. Inimene, kes ei tea Pärnu linnast ega linna probleemidest, rääkimata linnajuhtimisest midagi, ei saagi muu kui tegijate mahategemisega endale tähelepanu tõmmata.

Hea maine kujuneb eelkõige õigete ja vajalike tegude tulemusena, just neid me kavatseme Pärnus teha.

Andres Siplane, Erakond Eestimaa Rohelised

Riigikogus on rohelised muutunud tagapingis istuvaks erakonnaks, tulles suurtele poliitilistele jõududele meelde vaid siis, kui on vaja lisahääli mõne eelnõu läbisurumiseks. Kas te ei karda, et teid ootab Pärnu linnavolikogus sama, tähelepandamatu saatus?

Ma päriselt ei nõustu, et roheliste fraktsioonil riigikogus on tähelepandamatu saatus. Pigem olen kuulnud mitmest allikast, et Marek Strandberg on Eestis praegu kõige mõjukam mees: kui Reformierakond ja IRL tahavad midagi teha, minnakse tema nõusolekut nuruma.

Mina ise vaatan kandideerimist volikokku eelkõige sellest nurgast, et rohelistel on teatud toetajad olemas ja neid ei saa alt vedada valimistel mitteosalemisega.

Sõltumata sellest, kas rohelised saavad olema Pärnus koalitsioonis või opositsioonis, on meie valijate ootus selge. Meilt oodatakse, et me iga eelnõu puhul juhiksime tähelepanu rohelistele väärtustele. Kui me jääme seda tehes kellelegi tähelepandamatuks, ei ole see minu jaoks senikaua probleem, kuni meil õnnestub oma põhimõtteid eelnõudesse panna ja harjutada volikogu mõtlema roheliselt.

Kas Pärnu inimesed oma enamikus on teie arvates üldse valmis kaasa tulema teie erakonna ökoloogilise eluvaatega?

Arvan, et päris paljud inimesed on teatud tegevuses juba kaasa tulnud rohelisema eluviisiga. Praktiline näide: iga kuu veetakse Pärnust taaskasutusse mitukümmend tonni linnakodanike sorteeritud jäätmeid. Tähelepanuväärne on jalgratturite osa meie linnapildis.

Kindlasti saan väita seda, et roheline mõtlemine levib üha. Pikas perspektiivis ei ole teist võimalust.

Toomas Kivimägi, Toomas Kivimägi valimisliit

Kuidas te saate ennast nimetada linnapeakandidaadiks, kui kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS) ei luba maavanemal olla kolme aasta jooksul tema järelevalve alla kuulunud omavalitsuse juht?

Esiteks: riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mis selle piirangu kaotab. Esimene lugemine on lõpetatud, järgmisel nädalal on see eelnõu põhiseaduskomisjonis ja ülejärgmisel nädalal planeeritakse see seadusena vastu võtta.

Teiseks: ATSi tervikteksti esimesel lugemisel 16. septembril riigikogus ütles justiitsminister Rein Lang: „/.../ annaksin maavanematele seda nõu, et kui nad lahkuvad maavanema ametist ja nad osutuvad valituks omavalitsustegelasteks, siis mina ei näe vastuolu kehtiva avaliku teenistuse seadusega, et nad võiksid olla näiteks linnapead või vallavanemad.” Sama on kinnitanud pea kõik Eesti parimad riigiõiguse juristid.

Kas uskuda poliitilisi oponente või parimaid juriste? Juba Bismarck ütles, et valetatakse kolmel ajal: sõja ajal, pärast jahilkäiku ja enne valimisi.

Mis annab teile kindluse loota, et teie juhitav valimisliit ei lagune kohe pärast valimisi ning teie või teie liidukaaslased ei ühine mõne erakonnaga?

Vastulausena võiks küsida: öelge mõni erakond, kust poleks ülejooksikuid olnud? Neid ei ole. Ent meie oleme kokku leppinud, et need, kes lähevad kellegi teise „sängi”, vabastavad oma koha volikogus. See oli kokkulepe ja tingimus enne lõpliku otsuse langetamist kandideerimise kohta meie valimisliidus. Mina usun kokkulepetesse.

Kui peaksin olema Pärnu järgmine linnapea, ei kandideeri ma märtsis 2011 riigikogusse, mistõttu pole kohustust ühegi erakonnaga liituda.

Epp Klooster, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Olete rõhutanud, et Pärnu vajaks just naislinnapead. Kas naiste roll linna poliitikas on tõesti olnud siiani sedavõrd väike?

Õigupoolest on nendel valimistel seda rõhutanud pigem pärnakad ise. Augusti lõpus näitas 520 Pärnu naise küsitlus, et lausa 25 protsenti neist näeks meelsasti järgmisena naislinnapead. Rõõmustab, et minu eelmiste valimiste suhteliselt julge samm esimest korda linnapeakandidaadina välja tulla on saanud mitu järgijat.

Naiste roll Pärnu linna poliitikas on tõesti olnud liialt väike. Praeguses volikogus oli 33 liikme hulgas vaid kolm naist (kes küll vaheldusid), samal ajal kui naisi on ühiskonnas üle poole ja paljud teemadki neile omasemad. Nii nagu naised tasakaalustavad pereelu, on neid märksa rohkem vaja poliitiliste ja linnaeluliste valikute tasakaalustajaks.

Sotsiaaldemokraadid on siiani Pärnu volikogus piirdunud kahe kohaga. Mis toidab teie lootust, et nendel valimistel saavutate oluliselt parema tulemuse?

Võime rahul olla, sest need kaks kohta linnavolikokku said sotsiaaldemokraadid 2005. aastal esimest korda. Opositsioonist saime väärtusliku kogemuse ja tugevust juurde, inimesed on meie põhimõttekindlust näinud.

Tubli portsu eneseusku annab see, et meie nimekirjas kandideerivad väga paljud kullateraga inimesed, kel tõesti soov, oskus ja võime elu Pärnus paremaks muuta.

Muide, sotse on Pärnus tunnustanud mitu konkurenti, kelle hinnangul me tugineme teistest enam selgele inimesest hoolivale maailmavaatele. Meie lubadused on lihtsad ja elluviidavad. Sotsiaaldemokraatide toetus kasvab rahulikult, kuid pidevalt. Loeb ju siiski valija otsus, seda tuleks austada, mitte erapoolikute ennustustega mõjutada.

Eks see kõik anna lootust saada seekord oluliselt parem tulemus, mis annaks võimaluse oma lubadused ja kavad ellu viia.

Mart Viisitamm, keskerakond

Kuidas hindate oma linnapeaks oleku nelja aastat? Kui tulemuslikud need teie arvates olid?

Tegemist on perioodiga, kuhu jäävad nii edu kui langus, nii buum kui masu. Pärnu linn on arenenud jõudsalt. Loomulikult on asju, mida oleksime võinud teha paremini. Kahju on sellest, et linnavalitsus on olnud meedia peksupoiss ja jäetud on mulje, nagu oleks Pärnu olukord riigist ja teistest omavalitsustest hullem. Ei ole.

Hinnangu annavad valijad, isiklikult ütleksin, et viie palli süsteemis jääb hinne kolme ja viie vahele.

Kas teie mainekujunduseks kulutatud maksumaksjate raha on läinud asja ette?

Linn ega linnapea ei ole kujundanud oma mainet. Linna ja tema juhtkonna maine kujundab linnakodanike rahulolu linnaruumiga ja siin ma usun, et inimesed on rahul. Viimase nelja aasta jooksul on siia palju investeeritud, see muudab keskkonna veel paremaks.

Kommunikatsioonitoe lepinguga võib rahul olla, teatud ajal vajas meie kantselei tuge avalikkusega suhtlemisel. Nüüd tundub, et kantselei teenistus on oma kaadri voolavuse lõpetanud ja lõpetada võib kommunikatsioonitoe lepingugi.

Kolmapäeval esitlesite traamatut “Viisitamm - kloun või poliitgeenius?”. Kumb te siis olete?

Tahaks arvata, et ei üks ega teine, sest mõlemad on äärmused. Kui minu arvamust küsite, siis olen ehk maailma veidi rõõmsamates värvides nägev noorpoliitik, kellele meeldib teha nii nalja kui tõsist tööd, mitte aga kõige üle vinguda ja igaks juhuks mitte midagi teha. Aga las igaüks otsustab ise.

Martin Helme, valimisliit Aus Pärnu

Teie valimisliidu nimi sisaldab sõna “ausus” ja te heidate enamikule konkurentidele ette ebaausat linnavalitsemist. Mis annab valijale kindlustunde, et just teie valimisliit toob Pärnusse ausa linnavalitsemise?

Eelkõige täiesti puhas minevik. Meil ei ole inimesi, kellel oleks luukeresid kapis. Need oleks praeguseks juba kolisema hakanud. Me ei ole varasematest aegadest seotud ühegi poliitilise või ärilise grupeeringuga Pärnus, meil pole diile, mis meid seoksid ja kohustaksid.

See kõik annab meile konkurentidega võrreldes võimaluse alustada halastamatut korruptsiooni väljajuurimist ning valitseda oma põhimõtete järgi. Teiste sõnadega: me ei ole santaþeeritavad ega ähvardatavad.

Nendel valimistel on Pärnus esindatud mitu valimisliitu ja erakonda, mis rõhutavad rahvuslikke väärtusi. Miks ei ole te suutnud kokku leppida näiteks Tiit Madissoni juhitud valimisliiduga Uus Õiglane Jõud või Eesti Iseseisvusparteiga, vaid olete valimistel eraldi nimekirjaga?

Arvan, et iga korralik eestlane peab tähtsaks rahvuslikke väärtusi ja tunneb uhkust oma rahvuskuuluvuse üle. Ideaalis peaksid kõik poliitilised rühmitused, mis valimistel osalevad, olema rahvuslikult meelestatud ja valikud langetatakse muude kriteeriumide põhjal. Vähemalt rahvusriigi keskne põhiseadus eeldab seda.

Küsimuse peale, miks me ei ole koos näiteks EIP või Madissoniga, tekib kohe küsimus: miks IRL ei ole Reformiga või sotsid rohelistega? Vastus on kõigi puhul üks: asju, mis maailmavaateliselt ühendavad, on vähem kui neid, mis eristavad. Muidugi tuleb alati arvestada poliitilise käekirja või stiiliga, mis igal organisatsioonil on ju omanäoline.

Pean lugu nii Madissonist kui Kivisildnikust, aga ma ei jaga nende ettekujutust sellest, kuidas oma ideid avalikkusele pakkuda või kuidas oma eesmärkide poole liikuda.

Martin Merilaine, valimisliit mayor.merilaine.ee

Millel põhineb teie veendumus, et seni linna poliitikas mitteosalenud valdavalt nooremad inimesed võidavad nii suure valijate poolehoiu, et teil avaneks võimalus linnapeaks saada?

2009 on see unistus, aga meil on lootus noorte pärnakate valimisaktiivsusele.

Teie valimiskampaania kese on idee, et Pärnu võiks saada Põhja-Euroopa surfipealinnaks. Kas sellest piisab, et suurendada oluliselt Pärnu tuntust turismisihtkohana? Kui hea surfar ise olete?

Mitte ei võiks, vaid saabki. Juba praegu on selle teenuse viiest tootest nelja võimalik Pärnus tarbida, lisanduks turismimagnetina tehislaine basseinis, mida surfikauged inimesed peavadki üldjuhul surfamiseks.

Põhja-Euroopa surfipealinn on uus identiteet ja üks kasutamata turismimagneteid. Analoogseid tuleb kogu linnas leida ja luua kümneid, et olla tuntud turismisihtkoht.

Olen aastaid lennutanud nii päeval kui öösel sportlohet ja kolmeruutmeetrist madratslohet, aasta sõitnud ja valmistanud skimboard’e ning suvel sai soetatud lohesurfikomplekt. Ei pea ennast veel heaks surfariks, sest ainult harjutamine teeb maailmameistriks.

Sven Sildnik, Eesti Iseseisvuspartei

Miks Eesti Iseseisvuspartei pole suutnud kokku leppida ühisnimekirja või koostöö suhtes ülejäänud rahvuslikkusele ja muutustele orienteeritud jõududega? Mis eristab teid olemuslikult Martin Helme juhitavast valimisliidust Aus Pärnu või Tiit Madissoni juhitavast valimisliidust Uus Õiglane Jõud?

Ega Iseseisvuspartei ole tulnud turule Madissoni ega Helme kloonidega, Helme ja Madisson on tulnud valimistele Iseseisvuspartei koopiatena. Miks nad seda teevad, tuleb neilt endalt küsida.

Olete kirjanikunime Kivisildnik all loonud endast kuvandi kui küünilisest ja isiklikku arvamust ülimaks pidavast literaadist. Kuidas sobib see kuvand kokku Sven Sildniku pürgimisega linnapeaks?

Ajalugu näitab, et Pärnu linnapeaks sobib ükskõik mis. Miks ei peaks üks Eesti parimatest kirjanikest sobima?

Olen ideaalne meer, ärge unustage Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulit ja seda, milleks see riik üldse tehtud on. Värskendan mälu: Eesti riik on Eesti rahva ja kultuuri jaoks, seega on teie kultuuriallergia mulle täiesti arusaamatu.