Koit Pikaro: Must südametunnistus ei luba magada

Koit Pikaro. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Vaid kartus tuleviku ees, kartus vastuse ees annab jõudu Ahti Kõole kaasinimesi rünnata. Saabub aga aeg ja temalt küsitakse vähemalt kolme asjaolu kohta.

Valijad küsivad, miks temast sai poliitreetur, ega hääleta ülejooksiku poolt.

Poliitikud ja linnakodanikud küsivad, kuidas Kõo sai mitu aastat toetada nii vormiliselt kui sisuliselt linnapea Mart Viisitamme. Tema viimaste kuude vaprusevärinad ei tee olematuks varasemaid kaasajooksmisi.

Ärkamine ja kriitika on hilinenud, piirdudes sageli verbaalsete ülesastumistega.

Kolmandaks. Tekkinud on hirm juriidiliste tagajärgede ees. Olles Estonia nõukogu esimees, ei suutnud või ei soovinud ta märgata juhataja Vello Järvesalu vigu ega riisumist. Hiljem püüdis mitmesuguste võtetega takistada ja mõjutada eeluurimist. Kui see kõik ei õnnestunud, tulid talle nüüd meelde karistusseadustiku sätted, mis räägivad juhatuse liikme kõrval nõukogu liikme vastutuselevõtmise võimalusest.

Volikogu esimehena on Ahti Kõo saanud mõttetult kõrget palka. Ei saa jätta märkimata, et oma kunagises valimiskampaanias on ta lubanud volikogu esimehe palgata töötamist.

Juhtimisstiili ja käitumise üle ma praegu ei diskuteeriks. Kui parafraseerida minu lemmikväljendit, siis mats jääb matsiks.

Küll meenub mulle volikogu esimehe väljend möödunud aasta veebruaris volikogu istungil: “Teeme kähku ära, saame lõunale!” See paljastab tema olemuse täielikult.

Volikogu esimees ei mõtle tööst, volikogu õigusaktide sisulisest küljest, vaid sellest, et endale mugavamalt saada asjadega ühele poole.

Teine tähtis märksõna on “lõuna”. Kõo ajal anti nimelt volikogu liikmetele, kes seda muidugi soovisid, tasuta lõunasööki. Ahnus ei pea väljenduma suures koguses, lõuna kättesaaminegi on mõnele tähtis.

Poliitiliselt on Kõo mõtlemine ilmsete puudujääkidega. Valimiseesmärkidestki on tal enam kui primitiivne arusaam.

Kui praegune linnapea püüdleb lootusetult edasi meeriks, siis käesoleva kirjatüki autor ei ole linnapea kohast kunagi ühtegi sõna välja öelnud. Nii et asendamisest ei tasu Kõol unistada.

Küll tuleb Kõol muretseda, kui minust saab sõltumatu volikogu- ja näiteks revisjonikomisjoni liige. Tasuta lõunad, alusetult kõrge palk vegeteerimise eest ja korruptantide kaitsmine lõpeb kindlasti.