/nginx/o/2009/03/30/156035t1h5100.jpg)
Toomas Kivimägi tegi omanimelise valimisliiduga pühapäeval Pärnus ajalugu ehk moodsas keeles Tarandit. Tema valimisliidu kogutud 35,6 protsenti häältest ning 14 kohta 33-liikmelises linnavolikogus on selle sajandi rekord Pärnus. Vaid korra on pärnakad ühte poliitilist seltskonda kohalikel valimistel rohkem usaldanud. See oli aastal 1993, mil valimisliit Üksmeel sai linnavolikogus 15 kohta. Aga siis olid teised ajad ja erakondlik poliitika vähemalt kohalikul tasandil alles lapsekingades.
Kivimägi isiklik häältekogus on aga veel võimsam. 5341 häält jätab kaugele selja taha senised Pärnu poliitilised staarid: 2002. aastal Res Publica esinumbriks olnud Külvar Mandi (1894 häält) ja 1999. aastal Isamaa kohaliku liidri Andres Sooniste (1588). Esimest korda troonib Pärnu poliitik kohalike valimiste rahvalemmikute üle-eestilises esikümnes. Kivimägi asub seal kuuendal kohal, temast eespool on vaid Edgar Savisaar veel kolme Tallinna keskerakondlasega ja Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Kui laupäeval oli pärnakatele põnevaim arutlusteema, kas valijate soosingu võidab Pärnu maavanem, Kihnu vallavanem või Pärnu linnapea, siis pühapäev andis sellele ühese vastuse. Kivimägi edu oli võimas, Annely Akkermann sai loodetust vähem ja Mart Viisitamm põrus.
Seega oli Pärnu valijate sõnum selge: Pärnu vajab muutusi ja parim mees neid teostama on senine maavanem. Pärnut viimased neli aastat juhtinud Keskerakond ning teda selles vaheldumisi aidanud IRL ja Reformierakond teenisid valijate umbusalduse. Sotsiaaldemokraadid oma senisele kahele kohale lisa ei saanud.
Valijad umbusaldasid erakondi ja leidsid, et parim võimu teostaja sügisel 2009 on Pärnus kodanike valimisliit. Olgugi et selles liidus on vormiliselt nii rahvaliitlasi, sotse kui rohelisi.
Selge vastumeelsus parteide suhtes teeb Pärnu suuremate linnade hulgas erakordseks. Tõsi, Pärnuga Eesti suuruselt neljanda linna tiitli pärast võistleval Kohtla-Järvel võitis samuti valimisliit ja veel suurema eduga kui Kivimägi, kuid sealne Usaldus on selgelt Keskerakonna värvi.
Seda, et Pärnu vajab muutusi, deklareerisid enne valimisi kõik peale Keskerakonna. Ometi eelistasid valijad vaid üht muutjat ning teised pidid ennast kaotajaks tunnistama. Loosungeid "Vali Sven Sildnik linnapeaks!" või "Pärnu Põhja-Euroopa surfipealinnaks!" valijad ei uskunud. Isegi ausat Pärnut lubanud Martin Helme jäi oma valimisliiduga volikogu ukse taha, kuigi oli isikliku häältekogusega Mart Viisitamme kannul lausa viiendal kohal. Siit moraal: ainult värvikast liidrist ei piisa, kui ülejäänud nimekiri on nõrk.
Ühe sõnumi andsid valijad veel. Nad eelistasid tuntud ja tegusaid inimesi, kes varem pole Pärnu linna poliitikas osalenud. Kui liita Toomas Kivimägi 5341 häälele Annely Akkermanni 974, peaks see summa senised linnapoliitikud mõtlema panema. Sügavalt mõtlema.
Et asi veel näitlikum oleks, siis linnavolikogu kõneosav esimees Ahti Kõo ning kolmest abilinnapeast kaks - Peeter Saunpere ja Simmo Saar - jäid sedapuhku üldse volikogu ukse taha. Selline oli pärnakate hinnang senisele linnavõimule.
Toomas Kivimägi poetas juba oma triumfiõhtul, et ees ootab tema elu kaks raskeimat aastat. Mõistagi mõtles ta selle all linnapea ameti raskusi lähiajal.
Tegelikult seisab Kivimägil raske aeg ees juba lähikuudel. Esiteks hakatakse rahva lemmikult tegusid nõudma. Teiseks sõltub Kivimägi linnapeaks saamine riigikogu otsusest muuta lähinädalatel avaliku teenistuse seadust (ATS), mis siiani keelab maavanemal mitme aasta jooksul pärast ametist lahkumist oma järelevalvealuse omavalitsuse juhiks saada.
Kolmandaks peab Kivimägi suutma koos hoida enda valimisliitu. Kivimägi liidukaaslased on oma koha eest volikogus isiklikult talle tänu võlgu ning lubanud liitu asutades, et kui neil tekib kiusatus "paati vahetada", lahkuvad nad ühtlasi volikogust. Paraku pole valimisliidud Pärnus viimasel kümnendil üle paari aasta koos püsinud. Kivimägi peab siingi imet tegema. Ta teab ju väga hästi, milline oli Mark Soosaare juhitud Pärnu Linnakodanike Ühenduse kuulsusetu saatus.
Esimest sammu end ootavate raskuste ületamiseks on Kivimägi juba astumas. Ettepanek luua Pärnus laiapõhjaline koalitsioon Reformierakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatidega annab talle mitu eelist korraga. Esmalt innustab see riigikogu võimuerakondi ATSi muutmisega kiirustama. Teiseks jääb Keskerakond niimoodi üksinda opositsiooni ja tema kaotaja-maine võimendub veel. Kolmandaks suudab Kivimägi oma liitu paremini koos hoida, sest vastasleeri jääb vaid üks õõnestaja.
Kerge ei saa Kivimägil olema. Seda enam, et viimase kümnendi poliitiliste staaride tähelend on Pärnus jäänud üürikeseks. Loomulikult eristab Kivimägit Mandist ja Soonistest tugev kogemus avalikus teenistuses ning ilmselgelt suuremad poliitiku eeldused. Kui vaid valimisedust pimestatuna "katus sõitma ei hakka", aga selle Kivimägi välistab.
Opositsiooni taanduv linnapea Mart Viisitamm oskab loomulikult leida tõlgendusi, et tegelikult läks tal valimistel hästi. Rohkem hääli kui eelmistel valimistel, suurem rahva usaldus kui senistel ametis olnud linnapeadel ja nii edasi. Loll, kes vabandusi ei leia. Viisitamm pole aga loll, kuigi käitub vahel veidralt ning annab Kivimägile hea põhjuse rääkida Pärnu maine päästmisest.
Olgugi et Viisitamm kogus eestpoolt neljanda häältekoguse linnas, oli tema vastu hääletajaid kordades rohkem. Nii oli Viisitamm Eesti suuremates linnades ainuke linnapea, kes isiklikult ei võitnud valimisi.
Kui rääkida linnapeakandidaatide konkursist, siis pärnakate arvates on Toomas Kivimägi, Annely Akkermann ja Jane Mets paremad linnapead kui Mart Viisitamm. Seda näitavad hääled. Ja me ei tea, kui palju sisaldab Viistamme "tubli tulemus" hääli eestikeelse Pärnu eluga mitte eriti kursis olevatelt muulastelt, kes valisid Savisaare pähe tema maise kehastuse Pärnus.
Loomulikult ei maksa alahinnata Viisitamme ennustust, et Kivimägi koalitsioon püsib koos vaid jaanipäevani, ega ähvardust "ma tulen veel tagasi". Iseasi, kas Keskerakond on valmis valimised kaotanud Viisitammele määramatu aja palka maksma, et ta saaks volikogus jaanipäevaputši ette valmistada.