Kati Murutar: On jälle uhke olla Pärnu patrioot

Kati Murdmaa.

Toomas Kivimägi triumf suvepealinna Pärnu linnapeaks saades on samasugune emotsionaalne ülendus ja olemuslik kergendus nagu Indrek Tarandi tähelend Euroopa pealinna elekteerudes.

Kivimägi on linnavalitsust juhtides uus ja puhas, lunastab Pärnu renomee pärast anekdootlikku Viisitamme tükkis tolle trikkide-tükkide-arestidega. Samal ajal on ta pikaajalise maavanemana end ammu tõestanud ja tippjuhiks välja koolitanud. Kolmandaks on ta äärmiselt kaunis hing.

Reedel enne valimisi küsis Elia juuksurisalongi frisöör Elle Lepik, kelle mina valin ja keda tema võiks valida. Vastasin, et Audrule valisin Jõõpre koolijuhi Mati Suti, Pärnule aga on ainumõeldav õhu klaarija ja uue hingamise andja Toomas Kivimägi.

Nüüd selgub, et pärnakad valisidki senist maavanemat Tulbi tänavast. Nii massiivselt, et see teenekas ja kuidagi eriti klaar jurist läheb väärika kangelasena Eesti ajalukku.

Juuksuriemandatele ei osanud ma öelda, mis Toomase valimisprogrammis eelistamist väärt on. Aga ma teadsin rääkida temast kui inimesest. 27aastases ajakirjandustöös olen teinud sadu, vist isegi tuhandeid intervjuusid. Ent kunagi üsna veidi pärast 2005. aasta jaanuariorkaani Toomasega tehtu on üdini meeles.

Talle endale tulemus päriselt ei meeldinud. Ajakirjade Kirjastuselt sain selle intervjuu eest preemia. Ja on episoode sellest lihtsast ja inimlikust vestlusest, mis eranditult iga päev mulle meelde tulevad.

Muide, juba neli aastat tagasi arutles Toomas, et peaks ehk hakkama Pärnu linnavõimu juurde atra seadma. Ent tema naisele see mõte väga ei meeldinud, tütreke Lauren oli väike. Pealegi oli ta maavanemana erakordselt paigas ja omas elemendis. Toomase triumfi puhul ongi ainus jama nüüd see, et Pärnumaa kardetavasti teist nii tegijat maavanemat ei saa.

Need asjad, mis meenuvad mulle IGA PÄEV, on lihtsad ja lollikindlad. Esiteks maaküte. Teiseks Santiago de Compostela. Kolmandaks plaanide hommikuti tegemise tarkus. Neljandaks keskustolmuimeja. Kusjuures see nõuandeline läbilõige annab Kivimägi ilmavaatest äärmiselt iseloomustava pinnalaotuse.

Maaküttega on selline lugu, et selle pani ta oma Tulbi uulitsa koju. Ja kirjeldades, mis juhtus koduga seoses orkaani tulvavete tuppatungimisega, ei häbenenud mees tunnistada, et nuttis juhtunu pärast. Ühtlasi mõistis, mida kogu maakonna rahvas üle elas, ning käitus rahvajuhina vastavalt.

Santiago de Compostelaga on jällegi see asi, et seal käiakse Paulo Coelho vaimus palverännakutel. Hannes Tamjärv ees, teised valgustatud juhid ja ärimehed kannul. Kusjuures Toomas on sügavalt valgustatud. Tema plakatil olnud lause "Heateod tulevad sinu juurde tagasi" pole propagandameistrite saavutus. Ta teab ja elabki nii.

Kolmandaks hakkasin pärast toda, mind miskipärast olemuse kondiüdini puudutanud vestlust plaane tegema ainult hommikuti värske ja tugevana. Olgu järgmise päeva, nädala, kuu või aasta plaan, kui õhtul plaane pead, tundub kõik üle jõu käivana ning peale ahastusse ajava õhtu saad neuroosi ja paanika käes unetuna viseldud öö.

Alati, kui elu tundub õhtul üle pea kokku löövat, jätan tähtsusjärjekordade, tööde nimekirja ja eriti suurte vaimsete pingutuste sooritamise heaga hommikuks. Scarlett O'Haral "Tuulest viidus" oli Toomasega sarnane arukus: "Ma mõtlen sellele homme, kui suudan seda taluda."

Keskustolmuimejaga aga on nii, et selle idee eest tänab pereisa Kivimägit iseäranis mu vanim tütar. Kuna tema elab isaga Võrtsjärve-äärses kodus, on nüüd kõik majapidamistööd seal tema teha. Sealsesse treppideküllasesse majja sai aga keskusimur paigaldatud Toomase eeskujul ja soovitusel.

"Kui perenaine ainuüksi kujutleb end raske ratastega tolmuimeja londi ja juhtmetega võitlemas, nõrkeb ta juba enne koristama hakkamist ära," selgitas Toomas, miks kodumajja keskusviguri pani. "Kui sul on korruselt korrusele vaja kanda ainult kergest materjalist voolik, mis igal korrusel olevasse auku käib, siis ei tööta kogu füüsikaseaduste valik sinu vastu. Koristad rõõmuga, mõtled vaevata puhastatud kodus kergeid ja konstruktiivseid mõtteid. Ja kui üks perenaine ei piinle koristamise käes, ongi maailm juba paremaks saanud."

See on justkui kujund, eks? Hästi iseloomustav ja eeskuju vääriv mu meelest. Ja nõnda ongi, et alati, kui muretsen, kuis tütreke oma isa majas virtina rolliga toime tuleb, olen Toomasele tänulik selle praktilise rutiinileevenduse idee eest.

Kui väsin ja närvi lähen, meenutan hommik-õhtust-targem-nippi ning Santiago de Compostela fenomen näitab: rohi ei kasva sellest kiiremini, kui teda otsast sikutada. Ta kasvab kaua ja rahulikult ning tekitab turvalise ja puhta tunde.

Nii kaua oli hale ja piinlik kesk-Viisitamme narruse üle muiata ja öelda: "He-heh, sorry, ma pole pärnakas, elan Lius." Ometi kord on jälle uhke olla Pärnu patrioot. Õnnitlen ja toetan sind kogu südamest, Toomas!