/nginx/o/2009/10/01/243251t1h49ba.jpg)
Paljud seni toa- või aknataguse antenniga telerit vaadanud inimesed, kes nüüd on ostnud koju digiboksi, on hoopis pildita jäänud. Miks on nii, et tavalise antenniga nägi kolme Eesti kanalit (mitte küll väga kvaliteetselt, aga nägi), kuid digiboksiga hakib pilt nii hullusti, et üldse ei kannata vaadata?
Kõikjale, kus on võimalik vastu võtta analoogsignaali, jõuab digipiltki. Antennil pole vahet, kas seda läbib analoog- või digi-signaal.
Raadiolained levivad nagu valgus: sirgjooneliselt ja maakera kumeruse taha ei paindu. Seepärast ongi saatjate mastid kõrged ja vastuvõtuantenn pannakse tavaliselt mõnda kõrgemasse kohta, majakatusele näiteks. Samal põhjusel ei pruugi telepilt antenni vahendusel jõuda oru põhja või suure betoonehitise taha, sest vastuvõtukoht jääb varjualasse.
Tarbija elab üle analoogvastuvõtu olematu kvaliteedi, sest vaadata ju saab. Arvatakse, et antenn on hea küll, sest midagi ju ekraanil on. Digivastuvõtu puhul on asi teine: ekraanil nähtav on kas kvaliteetne või puudub pilt üldse. Ja sinna vahele jääb äärmiselt ebameeldiv üürike tsoon, kus pilt hakib.
Sestap tuleb oma vana antennisüsteem, mis kuidagiviisi analoogpildi kohale toob, üle vaadata ja korda teha. Kui antenn on terve, piisab enamasti ühenduste puhastamisest või pistiku vahetusest. Vahel on kaabel väsinud ja tuleb asendada. Vajatakse ühtainsat korraliku detsimeeterantenni. Soovitavalt tuleks valida tugeva ehitusega ridaantenn, mis tuule ja vihma mõjule hästi vastu paneks.
Kindlasti tuleb hoiduda Poola restantennidest, mille sisseehitatud elektroonikaosa on häiretundlik ja võib põhjustada probleeme nii omanikule kui naabritele. Logoperioodilised antennid ("kuusepuud") sobivad vastuvõtuks saatjate lähedal.
Pigem tasub muretseda hädavajalikust parem antenn, sest raadiolainete levi mõjutavaid tegureid on palju. Näiteks hajutab saatja suunale jääv lähedal asuv märgade lehtedega mets signaali oluliselt. Nii võib talvel üles pandud ja korralikult töötav antenn suvel nõrgaks osutuda.
Sageli lisatakse antennile spetsiaalne antennivõimendi. Vaja on võimendit esmajoones selleks, et antennist lähtuv imenõrk signaal järgnevas pikas kaablis ei sumbuks. Siin tuleb aga meeles pidada, et võimendist on kasu ainult siis, kui antenn on küllalt võimekas. Vastasel korral võimendub vaid müra. Sestap tasub võimendi asetada antenni lähedale, näiteks pööningule. Kindlasti on vaja võimendit, kui signaal mitme teleri või boksi vahel jagatakse.
Sageli tuleb iseehitajale meelde tuletada, et antennikaablit ei või jätkata üksnes otsi kokku keerates, vaid ainult spetsiaalsete F-pistikute abil. Kõik ühendused peavad olema korralikud ja antennipistik samuti. Ühest ebaõigesti tehtud ühendusest piisab, et antennikaabel lühisesse läheks ja signaali tase alla vajaliku langeks.
Kui antenn on põhimõtteliselt paigas ja kaabel ühendatud, tasub kuvada ekraanile kas boksi või digiteleri menüüst signaali tugevuse ja kvaliteedi numbrid. Nüüd tuleb antenni aeglaselt pöörata, kuni signaali kvaliteedi näitaja on kõige kõrgem. Selles asendis tuleb antenn lõplikult fikseerida.
Saatjale väga lähedal võib digivastuvõtuks kasutada toaantenni. Paraku mõjutavad signaali levi ruumis nii peegeldused eri objektidelt kui inimeste liikumine, seepärast ei pruugi vastuvõtt stabiilne saada. Püsiva kvaliteetse vastuvõtu tagamiseks on alati kindlam kasutada välisantenni.
Lisainfot võib uurida kodulehelt
ja tasuta infotelefoni 17 101 kaudu.