Toasoe kütab kirgi

Ühistu tellimusel paigaldati Pärnu Pikk 4 korteritesse uued radiaatorid, kuid majaelanik Helgi Hammer on mures, sest tema tuppa pandud pisike küttekeha ei küta tuba ära. Foto: Ants Liigus

Oktoobrijahedus on kuumaks kütnud "Tarbija" toimetuse telefonid, millel kortermajade elanikud küsivad abi kütmisega seotud probleemidele, mida nad pole suutnud oma naabritega selgeks rääkida.

On ju nii, et kui majaomanik tahab sooja tuba, vaatab ta ise, kui palju halge millal ahju visata viitsib, siis kortermajas sõltub toasoe sõna otseses mõttes naabritega heast läbikäimisest.

Pärnus Pikk 4 elav Helgi Hammer kurtis, et maja korteriühistu otsusel paigaldati korteritesse uhiuued radiaatorid, kuid tema elamine muutus varasemast hoopis jahedamaks. Nimelt said alumisel ja ülemisel korrusel ning otsaseinte ääres korteritesse suuremad, aga maja keskel asuvatesse korteritesse väikesed radiaatorid.

Et paigaldatud radiaatorid ei suudagi tuba ära kütta ega ole seega sobivad, kinnitas OÜ Arinco Projektbüroost tellitud ekspertiis. "Kahjuks peab tõdema, et kõik korterid ei saa soojust küllaldaselt, kuid maksavad selle eest kõigiga võrdselt," seisab ekspertarvamuses.

Hammer on saatusekaaslasest naabritega nii suusõnal kui kirjalikult palunud ühistu juhatuselt radiaatorite väljavahetamist, kuid edutult. Peagi saabuv talv tuleb ilmselt taas külmas toas veeta.

Pärnu Postimehele kinnitas Pikk 4 KÜ esimees Elmar Kuura, et kõik tööd teostati projektile vastavalt ja probleemile otsitakse lahendust.

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Maire Nigul tõdes, et kui ühistu tellitud tööd on teostatud ebakvaliteetselt, saab nõude esitada töid teinud lepingupartnerile. "Ehitusseadus sätestab: garantii on ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele. Garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, see on ehitusettevõtja poolt ehitise omanikule tööde üleandmise päevast," selgitas Nigul.

Korteriühistute liidu Pärnu büroo juhataja Asta Tammet lisas, et paljud ühistud on oma majades küttesüsteeme projekti alusel uuendanud ja saanud oodatud tulemuse - ühtlase temperatuuri kõikides korterites, nii otsapealsetes kui keskel.

"Korteriühistu juhatus on kohustatud oma tegevusega liikmetele tagama normaalse küttetemperatuuri kõikides korterites, olenemata asukohast," rõhutas Tammet.

Kütmata korter

Teine toimetusse helistanu päris, mida teha, kui püsielaniketa naaberkorteris ei köeta, mistõttu tema toa seinad õhkavad külma. Käega katsudes pole vahet, kas maja välis- või sisesein, ühtemoodi külmad mõlemad.

Tammet rõhutas, et ehitusseaduse järgi peab omanik kõikides korterites, kus elatakse, olgu püsivalt või ei, tagama vähemalt 18 soojakraadi.

"Kütmata korter on majale tervikuna halb, sest niiskus hakkab kahjustama hoone konstruktsioone ja samuti peavad naabrid rohkem kütma. Kaasomand kohustab kütma ja hoolitsema oma kinnisvara eest," lisas Tammet.

Arve

Suure küttearve üle nördinud mees tahtis teada, kas on ikka õige koostada arve korteri ruutmeetrite pealt. Kuuldavasti on mõni ta naabritest endale lisaradiaatorid pannud, seega tarbivad nad rohkem kütet, aga raha võetakse kõigilt võrdselt.

Tammet kinnitas, et küttekulude arvestus on õiglane korteri üldpinna alusel. Kuna küttesüsteem on kaasomand, on kõik toimingud, mida korteriomanikud on teinud, näiteks projektita radiaatoreid juurde pannud või elekterkütte paigaldanud, omavoliline tegevus ja kaasomandi rikkumine.

"Ühistu juhatus peab nõudma, et omanik rikkumise korral ennistaks vastavalt projektile küttekehad ja taastaks olukorra maja projekti kohaselt," rõhutas Tammet. "Igasugune omavoli on keelatud, see viib küttesüsteemi tasakaalust välja ja seda korrastada on juba suurem kulu kõigile korteriomanikele."

Kraadid

Palju on vaieldud, kui kõrge temperatuuri peale majas soojus keerata. Mõni kurdab, et on jahe, teine kaebab palavuse üle või tahetakse küttearve pealt raha kokku hoida. Kelle sõna peaks sellises vaidluses peale jääma?

Nigul tõi välja, et valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" sätestab, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi.

"Hea tava on, et üldkoosolekul lepitakse kokku, mis oleks normaalne temperatuur," sõnas Tammet. "Eluruumides peaks olema 21-22 kraadi sooja. Kui seda ei ole võimalik kõikides korterites saavutada, tuleks korteriomanikel koos arutada, mis oleksid vajalikud tööd, et oleks tagatud soe ja mugav kodu."