Heljo Pikhof: Vaprad ja ilusad versus muud

Heljo Pikhof. Foto: .

Juba mullu kulus meil vanemahüvitistele rohkem raha kui riiklikele peretoetustele kokku. Pangem tähele: kõne all on 2008. aasta, seega aeg, kui täies jõus olid paljud perede abistamise viisid ja võtted, mis praeguseks kadunud.

Ekvilibristika euro pudedal purdel muudab üha kurjakuulutavamaks riigitüürijate jutu sotsiaaltoetuste vajaduspõhisusest, sealhulgas üleüldiste lastetoetuse kasutusest, sest peaministri lapsed saaksid selletagi hakkama.

Ega küll küllale liiga tee

Kõikidest meetmetest, toetamaks last kasvatavat peret, on muutumatu-puutumatuna püsinud üksnes vanemahüvitis tükkis selle ebaproportsionaalselt kõrge laega.

Õieti on katus maja pealt hoopis lendu tõusmas: vanemahüvitise maksimum peaks praeguse seaduse ja statistikaime alusel tõusma tuleval aastal veel ja kogunisti 15 protsenti, seniselt 30 729-lt 35 316 kroonini. Vahe, ligikaudu 4500 krooni, on aga summa, millega peab leppima kõva kolmandik kõikidest vanemapalga saajatest.

"Käed (või käärid) eemale vanemahüvitise mõõdupuust!" kuulutab peaministri partei ja toob järjepanu ohvriks 450kroonise koolitoetuse õppeaasta algul, isa või ema maksuvaba tulu esimese lapse pealt, kuni viieaastast last kasvatava vanema osalise õppelaenu kustutamise, haigestunud lapse hooldushüvitise, kärpides haigusraha seniselt 100-lt 80 protsendini ...

Ju ei ole need perede abistamisvõtted Reformierakonna toetajatele (et mitte öelda rahastajate sõpradele-sugulastele) nõnda olulised kui kopsakas vanemapalk.

Ja tõesti: kõrgema palga ja haridusega naised on hakanud rohkem sünnitama. Võidakse küsida, mis selles siis halba on, vaprate ja ilusate sugugi tahab jätkamist.

Säärasest (pere)poliitikast, nagu kujukalt näitavad Praxise uuringud, koorub kaks probleemipundart.

Esiteks, kuna toetuste suurus on üha rohkem seotud vanema sissetulekuga, on kiiresti kasvanud toetuste ebavõrdsus. Niigi heal järjel peret toetab ühiskond kõige priskemalt: on ju vanemapalga puhul sisuliselt tegemist sotsiaaltoetusega, mida makstakse kindlustuspõhimõtte alusel.

Üle seitsmekordne vahe madalaima ja kõrgeima vanemapalga vahel tundub pisut ülekohtune või mis?

Teiseks on riigi abi keskendunud ennekõike lapse sünnile - kõigist Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem - ja lõigatakse kui noaga läbi sestpeale, kui laps on saanud poolteiseaastaseks. Ei vaidle vastu: moodsad-mugavad mähkmed on kallid tõepoolest, ent palja pepuga ei saa laps lipata ka siis, kui ta on õppinud potil käima.

Laste vaesust vähendaksid kõige rohkem paljulapselistele peredele mõeldud toetused, on Praxise uuringufirma üks järeldusi. Ja rahaabi kõrval tuleks meil ülejäänud eurooplaste kombel rohkem tähelepanu pöörata lastele suunatud soodustustele ja tasuta teenustele, sest sel moel jõuab abi kõige kindlamalt nendeni, kellele see on mõeldud.

Vanemapalgaga seoses ei pääse aga üle ega ümber minugi vist kümneid kordi tõstatatud probleemist, mis ikka veel on lahendamata.

Nimelt ei ole pensionikujunduse seisukohalt väikese inimese kasvatamine töö ega midagi, sest lapsega kodus veedetud aasta annab ümardatult vaid kuu jagu isikustatud sotsiaalmaksu.

Kolm last järjepanu ilmale kannud ja kasvatanud ema pole selle loogika järgi pooltki aastat tõsist tööd teinud.

See ebaõiglus puudutab ühtviisi kõiki vanemahüvitise saajaid, olgu nende lapsekasvatustöö hinnatud kas 5000 või 30 000 krooniga kuus.

Siinkohal oleks ehk paslik praegusi ja tunaseid lapsevanemad üles kutsuda: unustage praegused "seisusevahed" ja ühinege, et valjul häälel nõuda taga oma õigust!

Kirik keset küla

Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku alandada vanemahüvitise ülempiiri, võttes selle arvutamise aluseks kaks Eesti keskmist kuupalka senise kolme asemel.

Seesugune lahendus siluks pisutki ühiskonna enamuse õiglustunnet ja vastaks senisest paremini majandussurutises riigi võimalustele.

Siiski ei ole see vastuolus vanemahüvitise sisseseadmise eesmärgiga vältida pere sissetuleku vabalangust lapse sündides. 20 000 krooni eest kuus saab söönuks iga ema-laps ja mähkmedki ostetud.

Samal ajal hoiaks see ära kentsaka olukorra, kus vanemahüvitis on suurem kui inimese senine töine tulu, sest viimasel aastal on kõvasti kärbitud nii avaliku kui erasektori palku, vanemahüvitis aga määratakse eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel.

Meie pakutud vanemahüvitise arvutamise kord võiks jõustuda tuleva aasta 1. juulist ja allapoole lastud lagi rakenduks neile vanemaile, kellele vanemapalk määratakse pärast uue seaduse jõustumist.

Selline muudatus ei oleks ülearu järsk ega petaks ühegi pere - ka mitte viie protsendi kõige kõrgema palga saajate - õigustatud ootusi.

Kõige tähtsam on nõuda ja jälgida, et vanemapalga ülempiiri alandamisest kokku hoitud raha läheks lastega peredele, et seda ei neelaks riigieelarve tasakaalustamise must auk.

Kui paljusid töö kaotanud vanemate lapsi annaks nendest miljonitest toetada, kui mõelda kas või lastekaitse liidu ettepanekule abistada kuni 1000 krooniga kuus kitsikusse sattunud lapsi!