Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2009/10/24/255707t1ha789.jpg)
13. korda tunnustati aasta parimaid ettevõtjaid, Pärnu linn ja maapiirkond eraldi, kuid alles teist aastat kerkisid tõsiste tegijate hulgast tippudena Pärnumaa Karu, maaelu edendaja ja tõusev täht.
Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi sõnutsi on eesmärk laiendada tunnustamise kandepinda. Maaelu edendajad ei pruugi olla tingimata põllumajandustootjad, tõusva tähe tiitel aga väärtustab huvitava toodanguga töökohti loonud ettevõtet, mis annab arengu lootust ning eeskuju.
Teist aastat
Eelmisel aastal oli Pärnumaa tõusev täht tänavune Pärnumaa parim ettevõte, Pärnu Karuga auhinnatud AQ Lasertool OÜ. Mullune "Karu" oli AS Elwo.
Läinud aasta Pärnumaa maaelu edendaja oli piimakarja- ja viljakasvataja OÜ Vändra, tänavu aga mööblitootja AS Taritvo.
Stiilne Pärnumaa vapikaruga parima ettevõtte diplom leiab AQ Lasertool OÜ Pärnu tehase juhataja Ragnar Koppeli kinnitusel väärika koha teiste ettevõttele antud tunnustuste kõrval.
"Naljaga pooleks tuleks mainida, et peame planeerima väikesi ümberkorraldusi oma autahvlil, kuna peale möödunud nädalal osaks saanud Pärnumaa Karu diplomi on vaja leida koht EN-ISO 15085 kvaliteedisertifikaadi tunnistusele, mille auditi edukalt esimese Eesti ettevõttena läbisime," mainis Koppel.
Tunnustusesadu AQ Lasertoolile jätkub, sest võimalik on saada kõige kiiremini kasvavaks Rootsi ettevõtteks Eestis. Sel konkursil on Audru vallas Lemmetsa külas tegutsev ettevõte valitud kolme nominendi hulka. Suurejooneline auhinnatseremoonia toimub 20. oktoobril Kumus, praegu hoitakse ärevusest pöidlaid pihus.
"Ettevõtte töötajatele soovin siinkohal edastada tänusõnad, loodan siiralt, et selline tunnustus ja meie tegevuse tulemuste märkamine aitab kõige skeptilisemal ja pessimistlikumal kolleegilgi paremini mõista ettevõttes toimunud ja toimuvate muudatuste vajadust ja õigsust. Samuti saab sääraseid tunnustusi oskuslikult kasutada ettevõtte teenuseid turun-dades," rääkis Koppel.
Innustav tegevus
"Maakonna ja Pärnu linna parimate ettevõtjate valimisel lähtusime kahest aspektist. Esiteks ülejäänud ettevõtluskonkurssidel (sealhulgas rahvusvahelistel ja üleriigilistel) silma paistnud ettevõtted. Teiseks oma edasiviiva, aktiivse, innustava tegevusega, näiteks suur investeering, uute turgude leidmine, silma paistnud ettevõtted," selgitas Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja Imre Toodu.
Toodu sõnade kohaselt oli sellel aastal valikut raskem teha, sest ettevõtluskonkursse korraldati varasemast vähem ja majanduslanguse tõttu on ettevõtete arenguvõimalused piiratumad.
Valiku tegemisel lähtus komisjon kategooriast olenevalt viimasel aastal ettevõttes tehtud uuendustest ja arengupotentsiaalist, majandustulemustest, ettevõtte olulisusest piirkonnas.
"Ettevõtjad küsivad peaaegu alati, mis on avaliku sektori panus ettevõtluse arengusse piirkonnas," nentis Heiki Mägi. "Omal ajal nuputasime, mis on avalikus sektoris need võimalused. Iseenesest neid hirmpalju ju pole ja tunnustamine on alati tähtis, kuigi rahalises vääringus ei maksa see väga palju, aga moraalses mõttes on väga oluline. Arvan, et kõik need ettevõtted, mis Pärnumaal on läbi aegade tunnustust leidnud, on tõsised tegijad olnud ju kogu aeg ja on tänase päevani."
Mägi jutu järgi on valik selles mõttes positiivne otsustajatele ja firmadele, sest sõelale jäävad need ettevõtted, mis suhteliselt keerulises majandusolukorras suudavad eksportida, luua töökohti, teha Euroopas ja maailmas konkurentsivõimelist toodangut. Nii et tunnustamine on oluline ja seda tuleks teha tihedamini kui kord aastas.
"Kodus" valis parimaid välja žürii, kuhu kuulusid avaliku sektori, Pärnu maavalitsuse, omavalitsuste liidu, Pärnu linnavalitsuse, kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse, ettevõtlus- ja arenduskeskuse esindajad.
"Vaidlesime üsna palju, sest tõsiseid tegijaid on ju veel ja keerukas on kedagi esile tõsta, et just see on nüüd selle aasta parim," möönis Mägi. "Meile on läbi aegade olnud olulised näitajad: ühelt poolt käive ja käibe kasv, teisalt kasum ja kasumi kasv, aga ausalt öeldes vaatasime sel aastal natuke laiemalt, näiteks toodangu konkurentsivõimet ja töökohtade loomist."
Maale tööle
Omamoodi üllatus oli "Pärnumaa maaelu edendaja 2009" tiitli laureaat, Saarde vallas Saarde külas 1992. aastast tegutsenud Taritvo AS.
Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse ülevaate järgi on tegemist hästi organiseeritud ja selge tegevussuunitlusega ettevõttega, mis on loonud kümneid töökohti maapiirkonnas ja kus toodetud mööblist läheb enamik ekspordiks.
Jätkusuutliku majandustegevuse kõrval paistab Taritvo AS silma hea töökeskkonna loomise ja töötajate väärtustamisega, juhtkond osaleb aktiivselt maakondlikes koostööalgatustes.
Taritvo ASi juhataja Hannu Törmälehto ütleb, et aasta 1992, mil ettevõte loodi, oli Soomes lama ehk majanduskriisi aeg. Just sel ajal kaasati ta metsatöötlemisega seotud projekti, mis tõi soomlased Kilingi-Nõmme. Eesmärk oli tollase Kilingi-Nõmme näidismetsamajandi kui projektipartneriga väärtustada puitu toormest tooteni. Eesti keelt ei rääkinud Törmälehto siis sõnagi, nüüd on see tal korralikult suus.
Taritvo ASi kui perefirma eesotsas on vend ja õde, keskmiselt 40 inimest saab ettevõttes aasta läbi tööd-leiba ning neile pole olulisemat töökohast kodu lähedal.
"Tootmispinna saime siia, Nõmme sovhoosi töökotta, mis valmis just põllumajandusreformi ajaks ja seda ei jõutudki veel sisustada, saime selle kujundada enda vajaduste järgi," rääkis ettevõtte juhataja. "Aga keeruline oli alustada, sest Eestis oli see raske aeg, isegi kütust ei jätkunud."
Rendipinnal alustanud ettevõte on endale mööblitootjana nime teinud, ligi 80 protsenti männi- ja kasepuidust tooteid läheb eksporti.
Koostööd tehakse mitme samalaadset toodangut valmistava ettevõttega, sest kõiki täispuitdetaile ei pea enam kohapeal valmistama. Samal ajal teeb Taritvogi allhanget dekoratiivdetailide valmistajana.
"Maal on tootmine mõnes mõttes odavam, kuid varustamine on kallim, sest iga asja järele tuleb sõita linna, Pärnusse on siit poolsada kilomeetrit," mainis juhataja.
Suuri investeeringuid firma majandussurutise ajal ei plaani, kümne miljoni krooni eest on neid tehtud tööpindadesse ja -vahenditesse, tootmisruumid on valged, soojad ja puhtad, töötajad kaunis riietuses.
Pärnumaa maaelu edendaja tiitlist rääkis juhataja oma tööperele kringlit-kohvi pakkudes ja auhind seisab väärikana kontoris nähtaval kohal.
"See auhind näitab, et on märgatud, et maal on vaja töökohti, kõik ei saa linnas käia tööl," arutles Törmälehto. "Maainimene on ka väärtuslik, see vald ja piirkond on sobiv tootmise arendamiseks ja mina ei näe vajadust, et tootmine peaks olema linnas. Kui kellelgi on probleem, on selline arusaam kinni tema mõttemaailmas."