Kaitseliidu Pärnumaa maleva formeerimisüksusesse kuulub eakaid mehi, kel jätkub isalikku hoolt noorematele võitlejatele moona kaasa pannes ja laskeharjutusel tulejoonel täpsust, nagu saapanumbrite ja peaümbermõõtude üle arvet pidadeski.
Kaitseliidu veteranid lihvivad sõjameheoskusi
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
25. oktoober 2009, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Humoorika hüüdnimega Klubi 50 Pluss ei tähistata ametlikult Kaitseliidu eriüksust, vaid sõjamehenaljana hoopis 50. eluaastatesse jõudnud mehi, kes ikka veel teenistuses, kuigi sõjasarve hüüdes ea tõttu enam esimese lahingurivi meeste kilda ei kuulu.
Paljud sellised kaitseliitlased on koondunud formeerimisüksuse juurde, kus komplekteeritakse võitlejatele moona saabastest kiivriteni ja õpetatakse vähem kogenud võitlejaid õppusteks ning teenistuseks Kaitseliidus.
Samal ajal on formeerimisüksus omaette võitlussalk, mis peab iseendagi kaitsmisega lahingolukorras hakkama saama. Seega ei jäeta neidki õppustest kõrvale.
Enda kätetöö pihta ... tuld!
Sügise viimaseid ilusaid päevi kasutades kogunes formeerimisüksus Potsepa liivakarjääri, et harjutada granaadiheitjast tulistamist, selle niinimetatud sisselaskmist, kus sihik seatakse paika nõnda, et vaenlase soomuki tulles saaks pealetungivalt jalaväelt võtta ratastele tõstetud ja terase taha peidetud kuulipilduja kaitsekilbi. Ühesõnaga: soomuki tükkideks lasta ja vaenuväe kuulipilduja- ja püssitulega näoli suruda.
Mehed tegid mitu päeva eeltööd, keevitasid metallist kokku soomusauto maketi, mõne arvates liiga väikese soomukite tegelikku suurust arvestades, et see peatsel õppusel sõelapõhjaks tulistada.
"Pealetung" formeerimisüksusele koosnes märklaudadest, mis tähistasid maastikul edasi tungivaid vaenlase jalaväelasi, ja "soomukist", mida eemalt laskeharjutuse käigus köit pidi edasi veeti ning millele kaitseliitlastel tuli pärast granaadiheitja sihiku "sisselaskmist" õppelaenguga pihta saada.
Saadigi ja korduvalt, nii et soomukit meenutav raudkast oli õppuse lõpuks üsna auklik, ehkki see oli tegeliku soomuki mõõtmetest tüki maad väiksem.
Siis, kui haavata saad
Kaitseliidu vanemseersant Vladimir Juhkov ütles, et paar meest olla õppusel küsinud, miks nad nii tõhusa relvaga nagu granaadiheitja laskeõppust teevad. "Lahingolukorras ju niikuinii antaks see relv nooremate meeste, mitte seenioride kätte," kahelnud mehed.
"Aga kui lahingus relva leiad ja sellega ümber käia ei oska?" küsinud omakorda Juhkov, kes Kaitseliidus on teeninud peaaegu selle loomisest saadik nagu paljud seeniorid. "Isegi kui granaadiheitjaga tulistamine käiks lahingus füüsiliselt üle jõu, saab õpetada nooremaid, kas või neile relva ära laadida ja laskevalmis seada. Seda saab ka haavatuna teha."
Juhkov võttis asja tõesti tõsiselt.
"Ega kõiki relvi suuda Kaitseliiduski kõigile võitlejatele selgeks õpetada, nii on vaja, et iga relva kohta oleks teadjaid mehi võimalikult palju," ütles Juhkov.
Granaadiheitjaga saab Pärnumaa maleva formeerimisüksus hakkama.