Andres Arrak: Kohalikest valimistest majanduspoliitilises võtmes

Andres Arrak. Foto: Teet Suur / Virumaa Teataja

Alati tõuseb pärast valimisi küsimus, kuivõrd valimistulemus mõjutab Eesti Vabariigi majanduslikku tulevikku. Seekord tuleb aga tõdeda, et eelkõige mõjutas majandus valimistulemusi.

Kuigi kohalikul tasandil langetatud otsused on olulised inimeste elu- ja rahulolu seisukohalt, ei suuda nad määrata Eesti majanduse üldist käekäiku maailmamajanduse tõmbetuultes. Sellegipoolest läheb valimiskasti ees seisjale korda tema igapäevane elu.

Tarbimis- ja laenamispeo pohmellis vaevlevale töötule kodanikule pole vahet, kas valesid otsuseid langetati tema Kapa-Kohilas või Toompeal. Valitsejad ehk võimutüüri juures seisjad saavad karistatud niikuinii.

Süüdistatakse liberaale

See, et keskmine valija seostab Eesti liberaalset majandusmudelit eelkõige Reformierakonnaga, on ühtpidi paradoks. On ju sellel mudelil Isamaa ja Res Publica Liidu ehk kunagise Isamaaliidu näpujäljed palju selgemini eristuvad. Mart Laar ja Isamaaliit eemaldusid mingil hetkel nii mudelist kui buumiajal potentsiaalsetest loorberitest ning hingitsesid vahepeal valimiskünnisel.

Nüüd augus olles on IRLil selle distantseerumise sõiduvees õnnestunud oma populaarsust tõsta. Eristudes Reformierakonnast selgelt ja avalikult, on IRL veeretanud enda õlult suure osa süükoormastki.

Maailmas üldiselt ei armastata liberaale. Neid sallitakse, kui asjad lähevad hästi. Aga niipea, kui on langusfaas, on liberaalid kohe süüdi. Kui läheb hästi, ei küsita, kelle või mille pärast. Kui läheb halvasti, on tingimata süüdlast vaja ning vaba turgu ja konkurentsi soosivad liberaalid on esimene käepärane peksupoiss.

Seejuures ei anta endale aru, et liberaalne ühiskonnakorraldus tähendab eelkõige vabade inimeste vabal maal langetatud vabu otsuseid. Kodanikud on vabad langetama nii õigeid kui valesid otsuseid.

Tüüpiline suhtumine on aga selline, et õiged otsused olid minu enda omad, valed otsused olid aga vähemasti inspireeritud kellegi teise poolt. Pealegi oleks see keegi pidanud mind õigel ajal hoiatama saabuvatest tagajärgedest. Ja paljus on niimoodi arvajail kindlasti õigus.

Võinuks minna hullemini

Valitsuse kulutuste arutu kasvatamine valimislubaduste katteks ei saanud olla jätkusuutlik. Eesti Panga jõuetud näpuviibutused liig odavast rahast lolliks läinud rahva suunas osutusid ettearvatult ebapiisavaks.

Mõlemal, nii valitsusel kui pangal olid majanduse jahutamiseks vajalikud vahendid tegelikult olemas. Ent roosa udu ei olnud vallutanud vaid lihtrahvast, kellele meeldis uskuda kokkulubatud pudrumägesid. Valitsejad nautlesid neid lubadusi jagades.

Kõike arvesse võttes läks võimuparteidel (loen sotsidki nende hulka) üleriigiliselt siiski üllatavalt hästi. Võinuks hullemini minna.

Varakapitalistlikus Eestis sahkerdama ja susserdama harjunud eestlane peab vastavat käitumismalli edukuse eelduseks. Vastasel juhul ei taluks ta vohavat korruptsiooni ega JOKK-õigussüsteemi.

Kuigi tuleb tunnistada, et Rahvaliidu poliitiline enesetapp sai teoks eelkõige selle liidrite avalikkusele näkku irvitamise tõttu pärast seda, kui nad olid otse teolt tabatud.

Pealinnas on tegemist rafineerituma pundiga. Tsiviliseeritud õigusriigile kohaste mõttemallide kujunemiseni on meil veel pikk tee käia. Aga lootus pidi surema viimasena.