Tänavu 1. juulist muutusid puhkuste andmise ja aegumise põhimõtted. Töölepingu seaduse kohaselt antakse nüüd puhkust kalendriaasta eest ja iga töötaja tööaastat ehk ajavahemikku tööleasumise päevast järgmise aasta sama päevani enam eraldi ei vaadelda.
Mis saab aga puhkusepäevadest, mis töötaja on välja teeninud varem kehtinud seaduste alusel, kuid mida ta 1. juuliks polnud ära kasutada jõudnud?
Töötajal on õigus tänavu 30. juuni seisuga kasutamata puhkust tööandjalt nõuda 30. juunini aastal 2013. Kui töötaja töösuhe lõpeb enne nimetatud kuupäeva ja tal on veel 2009. aasta seisuga kasutamata puhkusepäevi, peab tööandja nende eest töötajale hüvitist maksma.
Käesoleva aasta 1. juulist kuni aasta lõpuni töötaja poolt välja teenitud puhkust on õigus kasutada jooksval aastal ja järgneva kalendriaasta vältel koos järgmise aasta puhkusega. Alates 1. jaanuarist 2011 ei saa töötaja enam tööandjalt nõuda käesoleva aasta teisel poolaastal välja teenitud puhkust, sest see aegub.
Edaspidi peabki töötaja arvestama, et iga kalendriaasta eest antavat puhkust on tal töölepingu seaduse kohaselt õigus kasutada jooksval ja järgneval kalendriaastal ning seejärel puhkusenõue aegub.
Töötajal on 2009. aasta 30. juuni seisuga eri tööaastate eest kokku kasutamata puhkust 15 kalendripäeva, seaduse kohaselt on talle aastas ette nähtud 28kalendripäevane puhkus.
1. juulist 31. detsembrini 2009 töötatud aja eest tekib töötajal õigus veel 14 kalendripäevale puhkusele ehk aasta lõpu seisuga on töötajal 29 kalendripäeva puhkust kasutamata.
Juuni lõpu seisuga kasutamata 15 kalendripäeva puhkust saab töötaja tööandjalt nõuda kuni 30. juunini 2013. aastal, kuid käesoleva aasta teises pooles välja teenitud 14 kalendripäeva vaid 2010. aasta lõpuni.
Eeltoodu kõrval peab töötaja arvestama võimalusega, et ta 2010. aastal ei saagi puhkust täies ulatuses, sõltuvalt töölepingust 28 või 35 või kuni 56 päeva, vaid vähem, sest on sel aastal juba kasutanud puhkust järgmise aasta arvel.
Töötaja on tööle asunud 1. märtsil 2008. aastal ja töölepingu kohaselt on tal õigus puhata 28 kalendripäeva aastas. Oma esimese tööaasta eest, mis kulges 2009. aasta 28. veebruarini, kasutas ta puhkust juba 2008. aastal, ja teise tööaasta eest, mis oleks kulgenud 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010, kasutas ta puhkust 28 kalendripäeva 2009. aasta juunis.
Tänavu 30. juuni seisuga tal kasutamata puhkust ei ole ja 31. detsembri seisuga tal kasutamata puhkust ei teki, sest ta on juba juunis nende kuudegi eest puhkuse ära kasutanud.
Kuna töötaja on puhkust saanud juba ette 2010. aasta jaanuari ja veebruari eest (kokku viis päeva), saab ta 2010. aastal nõuda tööandjalt puhkust ainult 23 päeva.
Kui tööandja annab talle rohkem puhkusepäevi, siis ülejäänu on juba 2011. aasta puhkuse arvelt.
