Mida teha, kui ostetud toit tekitab nurinaid?

26. oktoobril avatud kohupiimakreemi peal olid hallitusrõngad. Foto: Urmas Luik

"Tarbija" toimetuse kirjakasti on potsatanud mitme pärnaka murekirjad, mis seotud toidukauba kvaliteediga.

Näiteks kirjutab Anneli: "Mind paneb tõsiselt nördima suurtootja Talleggi käitumine. Nimelt on nad korduvalt rõhutanud, et nende toodang on valmistatud kodumaisest toorainest ning et importliha ei kasutata. Seda suurem oli minu üllatus, kui märkasin, et need kanafileekuubikud, mida Tallegg praegu suurelt reklaamib, on valmistatud hoopis Hiinas! Pakendil olev märge, et kvaliteeti kontrollib Tallegg, ei mõju just eriti julgustavalt, kuna ma ei kujuta ette, mismoodi saab Tallegg kontrollida nii kaugel asuva tehase toodangu kvaliteeti."

Söömisharjumuste erinevus

AS Talleggi äridirektor Margus Venelaine kinnitas, et Tallegg on ainuke eestimaine broileriliha tootja ja müüb 75 protsenti oma toodangut Eestis. "Tabasalus olevast Talleggi tapamajast väljub aastas ligikaudu 15 000 tonni linnuliha," avaldas ta. "Naturaalse ehk töötlemata liha puhul on kodumaisuse garantii 100 protsenti, kuna Talleggi tapamajja on keelatud viia importliha."

Küll nentis Venelaine, et Talleggi eri toodetes kasutatakse mujalt maailmast toodud liha. Üks põhjusi peitub selles, et Baltikumi inimesed ei söö nii palju kanafileed kui Lääne-Euroopa elanikud ega kanatiibu kui aasialased.

"Seega müüme neid tooteid ekspordiks, kuid ostame oma protsessitud lihatoodetesse osaliselt asemele toorainet (kanakoibi) põhiliselt Soome emafirmast," selgitas ta. "Sisseostetud lihatooraine moodustab keskmiselt kümme protsenti meie tootmismahust."

Samuti mängib oma rolli Eesti väiksus. "Meie turg on nii väike, aga osa tehnoloogiaid on nii kallid, töömahukad ja eri masinaid nõudvad, et hoidmaks toodete hind vähegi kättesaadav, ei saa Tallegg neid ise toota," põhjendas Venelaine.

"Mainitud küpsetatud fileekuubikuid tellime näiteks Hiina partneritelt, frikadelle Uvic ASist ja pelmeene Rigas Miesnieksist Lätist. Me ei tee sellest saladust. Samal ajal võtab Tallegg oma kaubamärgiga 100protsendise vastutuse kvaliteedi eest. Kontrolliks on meil riiklikult akrediteeritud laboratoorium, kus iga partiid mitmekülgselt testitakse," rääkis Venelaine.

Hallitav kohupiim

Teist "Tarbija" poole pöördunud naist pahandas Tere säilitusainetevaba metsmarja-jogurti-kohupiimakreem, millega ta lootis esmaspäeval, 26. oktoobril mõnusat lõunapausi pidama hakata. 28. oktoobri säilimistähtaja märkega kaane eemaldamisel torkasid aga kohupiima pinnal silma kaks suuremat ja mitu pisikest hallitusena tundunud ringi.

"On see hallitus või need ongi kasulikud bakterid?" tundis naine huvi. Igatahes rändas kreem prügikasti.

Tere piimatööstuse kvaliteedijuht Reet Ruuto tõdes pärast kohupiimakreemist tehtud pildi nägemist, et tegu tundub olevat piimhallitusega, mistõttu toode ei kõlba süüa.

"Tere ASi suund on ilma säilitusaineteta toodete valmistamine, ka kõnealune Dr. Helluse kohupiimakreem on säilitusaineteta: neid ei ole lisatud tootele ega ole säilitusaineid kasutatava moosi koostises," rääkis Ruuto.

Säileaja määramisel lähtub ettevõte kvaliteedijuhi sõnutsi laborikatsetest, mille alusel peab kohupiimatoode vastama nõuetele viimasel müügipäevalgi.

"Kogemuste ja laborianalüüside põhjal saame öelda, et ka pärast nimetatud säileaja möödumist vastab toode mikrobioloogilistele nõuetele," lisas ta.

Miks ikkagi oli kohupiimale tekkinud hallitus? Ruuto pakkus praktikale tuginedes, et tõenäoliselt põhjustas selle külmaketi katkemine.

Pretensioonide puhul on ettevõte toote asendanud ja kõnealusel juhul pakuti tarbijale samuti asendustoodet.

Mida teha?

Mida peaks tarbija tegema, avastades, et on poest koju toonud ebakvaliteetse toidu?

Tarbijakaitseamet soovitab minna koos toote ja ostutšekiga kaupluse juhataja jutule.

Näiteks Pärnu Port Arturi toidukaupluse juhataja Malle Sadam kinnitas, et kindlasti võiks kaebuste korral kauplusesse tagasi tulla.

"Meie oma poes pakume reeglina kahte varianti: klient saab valida uue toote või maksame talle raha tagasi," rääkis Sadam. "Kindlasti leitakse mingi lahendus. Kliendile jääb ainult kohaletuleku vaev."

Kes peab jalavaeva liialt suureks, et riknenud kauba asemele uus küsida, võiks toidukauba ja selle kvaliteedi kohta edastada oma etteheited veterinaar- ja toiduameti vihjetelefonil 605 4750.

Automaatvastajale laekunud vihjed salvestatakse ning pärast kõne registreerimist suunatakse iga vihje vastava ala spetsialistile, kes jätkab pretensiooni menetlemist.