Kaheksa valda loovad koos romantilist rannateed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Romantilise rannatee äärde jääb mitu supelranda, sealhulgas Matsirand.
Romantilise rannatee äärde jääb mitu supelranda, sealhulgas Matsirand. Foto: Henn Soodla

Pärnu lahe partnerluskogu eestvedamisel arendavad Pärnumaa mereäärsed vallad romantilise rannatee mõtet, mille osana peaks suursündmuseks kujunema tuleval suvel esimest korda toimuv hapukurgifestival.


Romantilise rannatee kaudu turundavad oma piirkonda Pärnu lahe partnerluskogu kaheksa liikmesvalda: Häädemeeste, Tahkuranna, Sauga, Audru, Tõstamaa, Koonga, Varbla ja Kihnu.



Romantiline rannatee viib rändaja ligi 250 kilomeetri pikkust rannajoont pidi Varblast Iklani või Iklast Varblani, põigetega Kihnu saarele ja sisemaale, kus on märgid Läänemere kunagisest rannajoonest.



Idee järgi ühendab romantiline rannatee endas teid ja radu, teenindusasutusi, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi ja -sündmusi, mis jäävad kaheksa valla piiresse. Kõigil majutusettevõtetel on võimalik oma senisele kujundusele või tootearendusele lisada midagi romantikaga seonduvat, olgu siis menüüsse, tubade kujundusse või pakutavatesse valmispuhkustesse. Ettevõtjad saavad toota ja arendada oma tooteid-tegevusi ning külad, seltsid, organisatsioonid, muuseumid, vallad, ettevõtted ja üksikisikud siduda oma ettevõtmisi kõnealuse temaatikaga.



Mõttega on juba kaasa tulnud ligikaudu 40 osalejat.



Romantilise rannatee projektijuhi Raili Mengel-Sündi ütlust mööda on ideega oodatud liituma inimesed, kes on sellest teemast huvitatud ja näevad mingisuguseidki koostööpunkte ja -kohti, kuidas piirkonda atraktiivsemaks muuta. Ta tõi näiteks kohaliku rehviparandusfirma, sest sedagi võib autoga liiklejal piirkonnas vaja minna.



Seni tehtu kohta märkis projektijuht, et piirkonda on tutvustatud saates “Puhka Eestis” ja valmis on piirkonna virtuaalreis. Käsil on piirkonna kaardistamine, logo ja sellega kaasneva stiiliraamatu koostamine. Soetada on kavas spordiinventar, mobiillava, mööbliga peotelk, heliaparatuur ja generaator piirkonnas korraldatavate ürituste tarvis.



Maitseelamus kohalikust toidust


Sel suvel toimusid näiteks Tahkuranna naisseltsi eestvõttel rannarahva käsitööpäev, Tõstamaa vallas Enn Randi initsiatiivil Maria talu rahvusvaheline ratsavõistlus, Kõpu kirikus ilusa muusika festival ja Sauga vallas Ave Grenbergi vedamisel taaskasutusturg. Mengel-Sünt avaldas lootust, et need üritused jätkuvad tulevail aastail. Tavaks on juba saanud Mihkli laat, Põhja-Liivimaa festival, Varbla käsitöölaat.



Ettevalmistusi tehakse järgmise aasta augustis esimest korda toimuvaks hapukurgifestivaliks, millest loodetakse kujundada piirkonna traditsiooniline suursündmus.



Eesmärk on kurgikasvatuse ja -hapendamise traditsioone edasi kanda. Konkreetset festivalikohta veel välja valitud pole, kuid ilmselt saab selleks Tahkuranna vald, kus kurgikasvatus eriti levinud.



Uuest aastast algab kohaliku toidu koolituse sari, teoks saab messi-, turismitoote- ja külastuselamuse koolitus, valmivad romantilise rannatee fotokataloog ja koduleht.



“Toidu teema on ülioluline, ükski piirkonna külastaja ei lahku siit, ilma et ta sooviks süüa. Seepärast tahame julgustada olemasolevaid tootjaid ning loodame, et koolituste käigus tuleks juurde tegijaid nii mesinduse, kalanduse kui hoidiste vallas,” selgitas projektijuht.



Viidad puuduvad


Projektijuht möönis, et kuna idee on tööjärgus, ei leia huvilised veel kusagilt romantilise rannatee kaarti ega viitu, et seda omapäi avastama minna. Huvi korral soovitab Mengel-Sünt Pärnu lahe partnerluskoguga ühendust ja sealt kedagi teejuhiks võtta.



“Ideaalis näeme seda, et alguspunktis, näiteks Ikla kantiinis on puuteekraaniga romantilise rannatee andmebaas, kust igaüks saab ise valida teed ja kohad, mille kaudu oma teekonda Eestis jätkata,” sõnas projektijuht.



Romantilist rannateed arendatakse Leader-programmi abil.

Tagasi üles