Viimasel ajal on paljud inimesed nurisenud Pärnus kultuurisündmuste vähesuse pärast. Arvan, et Siinmaaga seotud tähtpäev on väga sobiv seda lünka täitma. Et omal ajal novaatorlike ideede kandjana tuntud Siinmaa looming paelub jätkuvalt paljusid arhitekte, ajaloolasi, muinsuskaitsjaid ja arhitektuuriajaloohuvilisi, võiks sellest tähtpäevast Pärnus kujuneda üks viimaste aastate arhitektuuri(ajaloo) valdkonna tippsündmusi.
Seoses sünniaastapäevaga on varem teemaks olnud Siinmaa auks skulptuuri püstitamine Rüütli tänavale. Kuid miks mitte ühendada armastatud arhitekti sünniaastapäeva tähistamine ja skulptuuri avamine Eesti 1930. aastate funktsionalismile pühendatud konverentsiga, kuhu oleksid oodatud kõik arhitektuuri(ajaloo)huvilised ja -spetsialistid? Olen veendumusel, et hea meeskonnatöö tulemusena on 2011. aastal Olev Siinmaa mälestuseks võimalik korraldada igati vääriline ja lugupidav sündmus.
Samal ajal sõltub palju rahast, kui suurejoonelist ettevõtmist Pärnu endale lubada saab. Arvan, et see teema väärib laiapõhjalist diskussiooni ning kõik head ideed ja toetus on oodatud.
Mis puutub mitmekülgse arhitekti ja sisekujundaja teoste tähistamisse, olen sama meelt Hilja Treubergiga, et need väärivad linnakeskkonnas senisest paremat eksponeerimist. Enamik Pärnus olevatest Siinmaa kavandatud hoonetest on riikliku tähtsusega kultuurimälestised.
Muinsuskaitsel on välja töötatud spetsiaalne märgis, mida üldjuhul kinnitatakse restaureeritud või heas korras arhitektuuriobjektidele. Selle kõrvale sobivas formaadis ja kujunduses selgitava tekstiga autahvli lisamine ei ole välistatud, kuid ennekõike jäävad soovid linnavalitsusest vaadatuna rahapuuduse taha. Ent eraalgatus on alati teretulnud.
Isiklikult olen seisukohal, et Siinmaa arhitektuuriobjektide märgistamisest olulisem on tagada avalik juurdepääs funktsionalismiklassiku loodud Pärnu linnaapteegi sisustusele.
Oleks kohatu pidada pidu, kui Eesti arhitektuuriajaloole niivõrd olulise persooni üks suurejoonelisematest sisekujundustaiestest kogub suletud uste taga huumuse kihti, ja seda veel linnasüdames!
On kahetsusväärne pretsedent, et erakätes olevale ja hoonesse sisse ehitatud apteegimööblile, mis linna omandis arhitektuurimälestises asub, ei ole ühiseks kasutuseks aastaid sobivat lahendust leitud.
Loodan, et uus linnavalitsus suudab selles suhtes otsustavalt käituda ja pakkuda välja mõistliku kompromissi era- ja avaliku huvi vahel. Pärnus on paljud asjad tahtmise küsimus.
/nginx/o/2009/03/26/153856t1h1b4f.jpg)