Sündmused, mis kulmineerusid sellega, et ühtaegu meelitatud ja sõnatuks ehmunud Kristi öösel kella poole viie paiku üksiku valgustatud kioski juures sületäite kaupa lilli oma autosse ladus, said alguse mõni tund varem.
Kristi kohtas töö juures juhuslikult üht meest, kes kuuldes, et neiul on sünnipäev, lubas talle osta kõik lilled, mis sel öisel tunnil Pärnu kaubandusvõrgus saada on. Lubadus, mida Kristi pidas pigem armsaks praalimiseks kui tõeks. Liiati polnud ju tegemist, nagu Kristi kinnitas, ei tema austaja ega peigmehe, vaid inimesega, kellega ta varem tööalaselt kokku oli puutunud ja nüüd aastapäevad näinud polnud.
