Sügisel niitke muru natuke kõrgemalt

Mõni värviline leht vaid kaunistab muru, kuid paks ja märg lehevaip tasub kiiresti ära riisuda. Foto: Urmas Luik

Sügisel tasub muru tavapärasest kõrgemalt niita ning hea oleks seda väetada ja õhutada, kes aga alles unistab oma murust, siis käes on parim aeg külvamiseks.

Praegu on muru külvamiseks ideaalne aeg, sest niiskust ja soojust on parasjagu ning muru jõuab enne talve parajalt kõrgeks kasvada, rääkis Hildam Grupis muruplatside rajamise ja niitmisega tegelev Aivo Tamm.

Et muru kenasti talve üle elaks, võib seda väetada, parim on spetsiaalne muru sügisväetis, aga sobib ka muu sügisväetis. Kindlasti peab jälgima, et lämmastikusisaldus oleks väike. Hea aeg muru väetamiseks on septembri lõpuni. Hiljem muru kasv peatub ja ta ei saa väetisest talvitumiseks vajalikke toitaineid kätte.

Väetada ei tohi märga muru, sest siis väetis põletab rohuliblesid.

“Jah, tõesti on parem, kui väetate keskpäeval, kui muru on kuivanud, aga kõik sõltub eesmärgist: kui tahate väga ilusat muru, on mõistlik kõiki reegleid järgida, kui tahate lihtsat toredat taluõue muru, võib vabamalt võtta,” rääkis Tamm.

Täpselt sama käib riisumise kohta. Inglise muru ihalejad peavad kõik niidetud libled kokku koguma, aga taluaia muru puhul pole see hädavajalik. “Kui niita märjaga, jäävad murule klimbikesed, need pole tõesti head, sest muru läheb all hauduma. Samuti peaks riisuma, kui niidetakse kahe nädala tagant,” rääkis Tamm.

Kogujaga niidetav muru tahab kindlasti väetamist. “Muru võtab mullast kogu rammu ja kui midagi vastu ei anna, jääb nõrgaks. Kui niide jääb murule, saab kõdunedes sellest murule väetis,” selgitas Tamm.

Augud sisse

Murule on hea õhutamine, mida võib teha kevadest sügiseni. Tamm suhtub kahtlevalt poodides müüdavate muruõhutajate tõhususse ja soovitab kasutada ikka vana head aiaharki. “Pistke terad maasse, liigutage pisut ja nii iga viie sentimeetri tagant. See on kõige mõistlikum variant, millest reaalselt kasu on,” õpetas ta.

Õhutada on vaja eriti sellist pinnast, mille peal palju käiakse või sõidetakse. Kõige parem on õhutada kevadel kasvuperioodi algul, aga kui näete, et muru hakkab sammalduma, tasub hark ikka maasse lüüa.

Küll aga pole sügisel mõtet enam murus umbrohtu mürgitada. “Tänapäevased mürgid mõjuvad taime roheliste osade kaudu ja tõhusaks mõjumiseks peab taim olema täies elujõus, kui ainevahetus on juba aeglane, pole mürgi efektiivsus enam parim,” tõdes Tamm. “Parem jätta see töö kevadeks, näiteks mai lõppu.”

Niitmisel võiks septembri teisel poolel reegliks võtta, et niidetakse pisut kõrgemalt – tõstke niidukõrgust ühe astme võrra ja viimased kaks niitmist tehke kõige kõrgemal astmel. Kõrgemalt niitmine on hea, sest siis jõuab muru rohkem toitaineid koguda ja talvitub paremini.

Kuidas aru saada, kas niidad õigel kõrgusel? “Muru peab pärast niitmist jääma niisama roheline kui ennegi,” rõhutas Tamm. “Kui muru on pärast niitmist kahvaturoheline või lausa hall, on ilmselgelt liiale mindud. Niitke parem sagedamini, aga kõrgemalt.”

Näiteks golfimurusid niidetakse iga päev õige pisut.

Millal sügisel viimast korda niita, sõltub ilmast. Tamm on niitnud koguni detsembri alguses, aga mullu niitis ta veel 22. oktoobril ja päev hiljem sadas lumi maha.

Oleks hea, kui murulibled jäävad talvituma kuue kuni kümne sentimeetri pikkusena.

Vältige vigu

Tüüpiline niitmisega seotud viga ongi, et seda tehakse liiga madalalt. “Inimesed tahavad hästi ilusat ja madalat muru, see on tore soov, aga kui pinnas on ebatasane, on madala niitmise korral oht sambla tekkeks. Kui varjuline koht, tihedam pinnas ja madalalt niitmine kokku saavad, on sammal garanteeritud,” selgitas Tamm. “Sel puhul on abiks natuke kõrgemalt niitmine ja hargiga õhutamine ning kui madalamaid oksi kannatab ära võtta, võiks seda teha.”

Poodides on müügil samblatõrjega väetisi ja need toimivad hästi, aga arukas oleks ikkagi sambla tekkepõhjus likvideerida. Hea kodune samblatõrjevahend on näiteks tavaline puutuhk.

Veel üks viga on nüri teraga niitmine. “Kui võtad niidetud kõrre maast, tõstad silmade kõrgusele ja näed, et otsad on karvased, on tera nüri ja vajab ilmselgelt teritamist,” rõhutas Tamm.

Sakilise servaga rohuliblest on niiskuse kadu kordades suurem kui sirge serva korral.

Kui niidate muru ära ja see on algul roheline, aga päikese käes tõmbub pisut kollakaks või pruunikaks, on see jällegi märk, et tera on nüri ja teritamisega ei tohi venitada.

Riisuge lehed

Kui niiduki võib kuuri talvekorterisse lükata, on aeg reha kätte võtta. Värvikirev lehevaip on väga ilus, aga kui märjad lehed vajuvad murule ja hakkavad seda lämmatama, on kevadel seal inetud plekid.

Mida kiiremini maha langenud lehed riisutud saab, seda parem murule. Seega, kes ihkab ideaalset muru, olgu sügisel rehaga hoolas.

“Sügisel on päikest niigi vähe ja lehed, mis veelgi varju annavad, pole murule head, sest nii ei jõua muru talveks jõudu koguda ja madalalt niidetud muru kipuvad nii seenhaigused kimbutama,” rääkis Tamm. “Aga jällegi – mõne talu õuel võivad ju lehed olla.”

Muru hooldus

Kui ihkate ideaalselt muru, siis:

* Ärge niitke liiga madalalt.

* Septembri teisel poolel tõstke niitmise kõrgust.

* Andke murule sügisväetist.

* Õhutage muru.

* Riisuge kõik murule kukkunud lehed.

* Jälgige, et niiduki tera poleks nüri.