Jüri Puidet: Olukorrast Euroopas ja sotsidest Pärnus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Mind pani sügavalt imestama, kui keset kohalike valimiste eelset saginat analüüsis Kalev Vilgats oma juhtkirjas Pärnu linna võimalikke võimuliite läbisegi Euroopa sotsiaaldemokraatlike arengusuundadega. Mis, muide, ei ole autori seisukohast erinevalt sugugi halvad.


Et lugupeetud toimetaja huvi sotsiaaldemokraatia vastu pole raugenud, näitas 29. oktoobri juhtkiri "Mis võinuks Pärnus minna teisiti?" (tegemist oli Kalev Vilgatsi isikliku seisukohaga, millele viitas rubriigi pealkirigi, toim), kus kohalikele sotsiaaldemokraatidele pühendati jälle üle poole juhtkirja leheruumist. Kuna siinkirjutaja arvates tehti seda tendentslikult ja subjektiivselt, tuleks tõe rauad õigeks väänata.



Kõigepealt olgu öeldud, et sotsid on oma valimistulemuse ja valijatega rahul. Ainukese erakonnana ei kaotanud me volikogus kohti. Tõsi ta ju on, et juurdegi me neid ei saanud, aga Toomas Kivimägi võimas tulemine ei jätnud kellelegi kasvamiseks ruumi. Samal ajal on sotsiaaldemokraatide ja Kivimägi valimisliidu programmiline sarnasus nii suur, et valimistulemuse üle võib ainult rõõmu tunda.



Kui erakond valib enda hulgast ja esitab valimistel linnapeakandidaadiks oma kohaliku juhi, on see loomulik ja demokraatlik protsess. Loomulikult oleksid Marianne Mikko ja Mark Soosaare ambitsioonid võib-olla veel kõrgemad, kui Pärnu linnapea koht pakkuda suudab, aga SDE Pärnu linnaorganisatsioon eelistab meeskonnamängijaid ehk Epp Kloostrit. Hinnati tööd valimistevahelisel ajal, mitte ajakirjanduslikku sõnaosavust valimiste künnisel.



Lehelugejale teadmiseks, et SDE Pärnu piirkond on riigis viimastel aastatel liikmete arvult üks kõige enam kasvanud piirkondi. Jääb mõistetamatuks toimetaja mürgine märkus Epp Kloostri ambitsioonide kohta. Kas sotsiaaldemokraadid oleks pidanud olema linnas ainuke nimekiri ilma linnapeakandidaadita?!



Siiski leiab üks sotsiaaldemokraat toimetaja silmis armu, see on ekseuroparlamentäär Marianne Mikko. Arvan aga Kalev Vilgatsile vastupidiselt, et valimisdebatt ei pea olema koolikokkutulek, selleks leitakse teine aeg ja koht.



Soovin sotsiaalsust ja demokraatiat kõigile! Seda on eelolevat rasket talve silmas pidades vaja nii Pärnu linnale kui Eesti riigile tervikuna.

Tagasi üles