Valimiste eel kuulsin kahte poliitilist anekdooti Pärnu teemal. Esimene oli selline. Pärnu kohal lendab väikelennukis kolm linna juhtpoliitikut. Esimene vaatab alla ja kiidab: ”Ilus linn! Ilusad inimesed! Oleks mul 500 krooni, viskaks selle alla ja keegi saaks natuke õnnelikumaks!”
Teine vaatab alla ja kiidab: ”Suurepärane linn! Suurepärased inimesed! Oleks mul sinu 500 krooni, vahetaks selle viieks 100krooniseks ja viskaks alla. Viis inimest saaksid natuke õnnelikumaks!”
Kolmas poliitik vaatab alla ja kiidab: ”Fantastiline linn! Fantastilised inimesed! Oleks mul teie 500 krooni, vahetaks selle 500 ühekrooniseks ja viskaks alla. 500 inimest saaks natuke õnnelikumaks!”
Seepeale vaatab piloot tagasi ja ütleb: ”Kui ma teid kolme siit nüüd alla viskan, saab üle 43 000 inimese natuke õnnelikumaks!”
Neli aastat on Pärnus pillerkaaritatud ja raha loobitud. Selle vilju hakkame maitsma nüüd. Ja linnapeal jätkub veel ülbust väita, et kõik teised on halvad, aga tema hea.
Põlispärnakana vihastab mind see süüdimatus ja valetamine, mis on Pärnu linnavalitsemise sünonüüm. Joseph Goebbels võib põrgus käsi hõõruda: veel on tal maailmas usinaid õpilasi ja üks neist koguni Pärnu linnapea, kes viimased kuu aega on avalikkusele Pärnu maksuvõime kohta valetanud.
Mart Viisitamm, kes lehe teatel telefoni vastu ei võta ja e-kirjadele ei vasta, süüdistas äsja halvasti kirjutatud pressiteates järgmist linnapead Toomas Kivimägit ülbuses ja väljendas oma rahulolematust sellega, et ”Kivimägi halvendab teadlikult linna majandusseisu meedias”.
Tsiteerime: ”Mulle jääb mulje, et lugupeetud Toomas Kivimägi pole päris kursis omavalitsuste rahastamisprintsiipidega ja võib seetõttu oma analüüsis eksida. Tahaks väga loota, et ülepaisutatud negatiivsete numbrite taga on kogenematus, mitte pahatahtlikkus, millega püütakse oma homseid läbikukkumisi juba ette õigustada!”
Sellist juttu räägib luuser, kes süüdistab 16aastase administreerimiskogemusega inimest ”kogenematuses”!
Kas 13,6 miljonit krooni tasumata arveid on samuti ”ülepaisutatud negatiivne number”? Kas tegevusetust saab põhjendada sellega, et raha sai otsa?
Omavahel öeldes, oleks minu teha, seoks eelmise koalitsiooni punti ja laseks allavett ujuma.
Aga kus sa seda, osa seltskonda istub juba näoga ”mina olin puu otsas, kui pauk käis” uues koalitsioonis.
Teine valimiste eel kuuldud poliitiline anekdoot Pärnu teemal oli selline.
Sõidab linnavolikogu esimees Ahti Kõo tööle ja näeb järsku, et linnavolinik (IRL) Rain Jung jookseb auto kõrval. Valgusfoori taga seisma jäädes laseb Kõo akna alla ja küsib, mis on juhtunud. ”Rühm linnakodanikke võttis linnapea Viisitamme pantvangi. Nõuavad tema vabastamise eest 20 miljonit krooni ja kui seda ei saa, valavad linnapea bensiiniga üle ja panevad põlema. Me siin organiseerime annetuste kogumist,” räägib Jung.
Kokkuhoidliku inimesena tuntud Kõo krimpsutab nägu ja küsib: ”Palju siis ka annetatakse?”
”Keskmiselt viie liitri kaupa,” vastab Jung.