Silvia Neeme,
klubi Tervisesport korraldab pühapäeval Niidupargis traditsioonilise Kadrijooksu. Kui pikk on selle jooksu ajalugu?
Silvia Neeme: Kadrijooksul saab testida oma vormi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese Kadrijooksu tegime Niidupargis 1973. aastal ja siis tuli starti 280 tervisesportlast. Edasi kolis jooks Raeküla männikusse ja alates eelmisest aastast võistleme taas Niidupargis.
Enne Eesti taasiseseisvumist osales tavaliselt 500-600 jooksjat, rekordaastal oli kohal 790 inimest.
Siiri Kangur on võitnud kuus ja Andres Lelov ning Eero Pevkur neli Kadrijooksu. Huvitav on märkida, et võitjate hulka kuulub ka Eesti jalgpallikoondise üks tugisambaid Raio Piiroja.
Milline on pühapäevase jooksu kava?
Kell 11 hakkab võistluse sekretariaat Niidupargis jooksjaid registreerima. 1000 meetri jooksud algavad keskpäeval ja vanusegruppe on neli.
Kuni 15aastased poisid, noormehed, juuniorid, mehed ja meesveteranid stardivad kolme kilomeetri pikkusele distantsile kell 12.20 ja 13.10.
Kui vägevad on auhinnad ja kui palju jooksjatelt stardimaksu küsitakse?
Kadrijooksul osalemine on tasuta. Kulusid katavad Pärnu linn, kultuurkapital ja klubi Tervisesport.
19 vanusegrupi võitjad ja edukamad pered saavad medali. Nii 1000 kui 3000 meetri jooksul autasustatakse üldarvestuses kolme kiiremat naist ja meest meenega, samuti on auhind ette nähtud parimale poisile ja tüdrukule.
Et Kadrijooks on individuaal-võistkondlik, teenivad kena karika kõige aktiivsemalt osalenud spordiklubi ja treener, kes on suutnud enim kasvandikke Niiduparki tuua.
Miks peaks inimene tulema pühapäeval Niiduparki jooksma?
Aga miks mitte, võib vastu küsida. Kadrijooksul saab igaüks oma treenituse taset kontrollida. Kellel see huvi puudub, võib kauni männimetsa all joostes ilusast päevast ja heast seltskonnast rõõmu tunda.