Silvia Neeme: Kadrijooksul saab testida oma vormi
Esimese Kadrijooksu tegime Niidupargis 1973. aastal ja siis tuli starti 280 tervisesportlast. Edasi kolis jooks Raeküla männikusse ja alates eelmisest aastast võistleme taas Niidupargis.
Enne Eesti taasiseseisvumist osales tavaliselt 500-600 jooksjat, rekordaastal oli kohal 790 inimest.
Siiri Kangur on võitnud kuus ja Andres Lelov ning Eero Pevkur neli Kadrijooksu. Huvitav on märkida, et võitjate hulka kuulub ka Eesti jalgpallikoondise üks tugisambaid Raio Piiroja.
Kell 11 hakkab võistluse sekretariaat Niidupargis jooksjaid registreerima. 1000 meetri jooksud algavad keskpäeval ja vanusegruppe on neli.
Kuni 15aastased poisid, noormehed, juuniorid, mehed ja meesveteranid stardivad kolme kilomeetri pikkusele distantsile kell 12.20 ja 13.10.
Kadrijooksul osalemine on tasuta. Kulusid katavad Pärnu linn, kultuurkapital ja klubi Tervisesport.
19 vanusegrupi võitjad ja edukamad pered saavad medali. Nii 1000 kui 3000 meetri jooksul autasustatakse üldarvestuses kolme kiiremat naist ja meest meenega, samuti on auhind ette nähtud parimale poisile ja tüdrukule.
Et Kadrijooks on individuaal-võistkondlik, teenivad kena karika kõige aktiivsemalt osalenud spordiklubi ja treener, kes on suutnud enim kasvandikke Niiduparki tuua.
Aga miks mitte, võib vastu küsida. Kadrijooksul saab igaüks oma treenituse taset kontrollida. Kellel see huvi puudub, võib kauni männimetsa all joostes ilusast päevast ja heast seltskonnast rõõmu tunda.