/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Rahandusministeeriumi korraldatud euroteemalisel debatil osalenud Eesti Panga asepresident Märten Ross tõstis esile ühe olulise vajakajäämise Eesti tüürimisel eurotsooni. Ross viitas nimelt vajadusele selgitada euro laiemat mõtet. “Kõige halvem oleks, kui iseenesest õigele ja heale sammule pole ühiskondlikku tuge,” ütles Ross.
Tõepoolest, eurole ülemineku puhul on ministrid, rahandustegelased ja majandusinimesed rääkinud selle vajadusest nii, et teema jääb laiemale elanikkonnale kaugeks. Siiani on jäänud pigem selgusetuks, mida toob eurole üleminek kaasa üksikkodanikule ja millist reaalset kasu ta sellest saab. Kui seda ei mõisteta ehk nagu Ross ütles – puudub ühiskondlik tugi –, võib eurotsooniga liitumine tekitada tarbetuid lisapingeid. Kui Eesti elanikele jääb tunne, et neid sunnitakse eurole üle minema, ja nad ei mõista selle vajalikkust, suureneb ebakindlus ühiskonnas veelgi.
Laiema ja mõistetava selgitustöö tegemine pole kahjuks praeguse valitsuse tugev külg. On viimane aeg see viga parandada, seda enam, et eurokursil püsib Eesti kindlalt ja võimalus, et juba 1. jaanuaril 2011 teeme esimesed ostud külapoes eurode eest, on reaalne.
Viimased arengud annavad pigem positiivseid märke. Statistikaameti hinnangul on sisemajanduse kogutoodangu langus pidurdumas. Rahandusministeeriumi kommentaari järgi näitavad majanduskonjunktuuri indikaatorid juba mitmendat kuud kindlustunde stabiilset tõusu nii Euroopas kui Eestis, Euroopa Komisjoni koostatud ülevaade rahanduse jätkusuutlikkusest paigutab Eesti madala riskiga riikide sekka ning inflatsioonikriteeriumi täitmisele on Eesti juba päris lähedale jõudnud.
Need teated viitavadki, et euro ei ole enam kaugel. Seda enam on valitsusel vaja suunata pale kodanike poole ja kõik sellega seonduv puust ja punaseks teha.
/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)