Vana mööbel annab kodule särtsu

Nii kummalise välimusega mööblit tavapoest ei leia. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mõni vanaaegne mööblitükk või muu tarbeese annab mõnusa kiiksu kogu interjöörile, pealegi võivad vanavanemate mööbliesemed olla tänapäevastest parema kvaliteediga.

Pärnu Mööblisahvri kauplus Lao 10-3 müüb päris vanu mööbliesemeid ja vanaaegset vurhvi järele aimates tänapäeval valmistatud mööblit.

Laias valikus leidub laudu, nii peenutsevalt saledate nikerdatud jalgadega "isendeid" kui massiivseid söögilaudu, mille ümber mahub einestama suurem talupere. Pilku püüavad eri ajastute stiilis puhvetid ja kummutid, mis üllatavad veidrate detailide ja omapärase disainiga. Mööblisahvri perenaise Piret Marjaku sõnutsi on ostjate seas kõige populaarsemad just väiksemad esemed: vanaaegsed vasknõud kaunistuseks ja lillede istutamiseks, toolid-lauakesed tubade hubasemaks muutmiseks.

Sisekujundaja Kati Vaas armastab vana mööblit, kuna iga ese peidab endas oma lugu. Peale selle võib ammuste aegade mööbli puhul alati kindel olla, et see õige ja ehe, tehtud naturaalsetest materjalidest, kuna toona kunstmaterjale ega puiduimitatsioone ju polnud.

"Kvaliteet on kaalukas argument, mis räägib vana mööbli kasuks," väidab Vaas. "Tol ajal oli vusserdajaid tunduvalt vähem kui praegu. Tänapäevane masstoodang võidab küll hinnas, kuid kaotab kvaliteedis. Tõelised meistrid hoiavad taset, aga hind on kõrge ja vähesed jaksavad osta. Loodan siiralt, et ajad pöörduvad ja kvaliteet tõuseb ühel päeval taas kullaga samasse hinda."

Vanaisade massiivsed söögilauad ja kummutid, kuhu mahub kogu pere köögivarustus või soki-pesulaadung, tunduvad tänapäeva kodudes ehk veidi rohmakana. Samal ajal on nad kahtlemata praktilised: lauad on tavaliselt pikendatavad, sahtlite ja paljude vimkadega, kuna vana aja tislerid tegid iga asja mõttega. Leidub Mööblisahvriski puhvetkappe, mille riiulitel on sälgud lusikate või muude vidinate vartpidi riputamiseks, kapiuksed käivad tööpinnana lahti ja sahtlid seisavad kinni kavalate pöörade abil.

Uusvana kaunitar või petukaup?

Päris vanade mööbliesemete kõrval pakub Mööblisahver uusvanu asju. Hollandi antiigi- ja vanavarakauplustest pärit kappide-laudade-toolide vanust on perenaise ütlust mööda raske määrata. On koopiaid, mis tehtud nii osavalt, et imiteeritud on kulunud pinna kriimud ja koiaugudki. Kuigi vanavarafanaatikud uusvanu asju pigem väldivad, on selge, et sajandivanuseid mööblitükke ei jätku igale soovijale.

"Sõltub kontekstist ja ruumist, kuhu mööblitükk paigutada, kuid üldiselt eelistan päriselt vana asja," kinnitab Vaas. "Uusvana mööbel on nagu kolmerattaline jalgratas täiskasvanule: ta suudaks sõita kahel rattal, aga mingil põhjusel kulgeb kolmel."

Paljud kauplustes müüdavad uhkete nikerdistega puhvetid-tugitoolid on paraku kitð mis kitð.

Kuidas asjatundmatu ostja võiks vahet teha, milline on tõesti väärt kraam ja mis odav koopia? Vaasi sõnutsi hõlbustab vahetegemist esiteks müügikoht: antiigipoes ja vanakraamiturul on suurem tõenäosus ehtsat kaupa leida. Mõnikord äratab kahtlust asja hind. Tavaliselt müüakse uusvana mööblit oluliselt odavamalt kui antiikesemeid, aga kahtluse korral on alati mõistlik küsida asjatundjate arvamust.

Arukas on põhjalikult uurida eseme materjali. Koopiate puhul kasutatakse täispuidu asemel enamasti spooni või koguni puiduimitatsiooni, mis mõne "koiauguga" kaunistatakse, eheda vana eseme puhul on koid tavaliselt asja laiemalt ette võtnud.

"Kui on tegemist professionaalsete kopeerijatega, kes suure tõenäosusega võltsivad kallist ja väärtuslikku mööblit, on selle tuvastamiseks kindlasti vilunud silma tarvis," hoiatab Vaas pettuse eest. "Aga sellised juhtumid ei ole Eestis just väga sagedased."

Vana asi uues kodus

Marjak soovitab koju vana mööbli sobitamisel usaldada emotsioone, mida mööbliese tekitab. "Mõni ostja proovib järjest kõik tugitoolid läbi, enne kui kõige mõnusama leiab, mõni sammub poodi astudes otsejoones kindla asja juurde ja teatab, et see on just tema oma," kõneleb poepidaja. "Üldiselt on enamikul vanadel asjadel mingi kiiks või omapära, mis nad mõnusaks teeb."

Mööblisahvri kaup sobib kindlasti vanemat tüüpi elamusse, kuid modernset minimalistlikku interjöörigi võib mõni vahva kummut või vana tool elavdada.

Raske nikerdatud kummut paneb endaga ülejäänud mööbliesemete ostul kindlasti arvestama. Lihtsam on mis tahes ümbrusega sobitada väiksemaid esemeid stiilsetest vasknõudest peeglite ja toolideni.

"Väga palju ostetakse laudu ja kummuteid vannitubadesse, ilusaid toole ja kapikesi magamistubadesse ning buduaaridesse," mainib Marjak. "Aga miks mitte panna moodsa kandilise köögimööbli kõrvale vahva vana kummut? Jälgida tuleks vaid seda, et ükski eakas element ei jääks moodsamate kõrval üksikuks ega võõraks."  

Vaas kinnitas, et märgata on mõningast tüdimust minimalismist ja inimesed on vastuvõtlikumad ekstravagantsuste suhtes, muu hulgas asetama ruumis kõrvuti eri ajast pärit mööblit. Läbinisti maakodu-stiiliga olevat nagu minimalismi või mis tahes muu sisustustrendiga: puhtalt on pisut igav ja just intriig annab ruumile sära.

"Mulle endale meeldib kombineerimine väga," tunnistab disainer. "Eriti tore on see, kui kliendil leidub vanaema kummut või ema lapsepõlvekodust pärit tugitool: see annab kogu kujundusele laheda kiuksu. Tavaliselt aitab lihtne kangavahetus ja põhjalik pesemine mööblile uue hingamise anda. Pealegi on lihtsam uude koju vana mööblit lasta, kui tegemist on oma perele kuulunud asjadega. Eriti tore, kui asjaga seotud lugu kestab ajast aega ja majast majja."