Eesti mepid* elasid europarlamendi töösse sisse

Brüsselit väisanud Eesti ajakirjanikud kohtusid Euroopa Parlamendi ilmetu hiigelhoone ühel mittemidagiütleval korrusel järjepannu kõigi kuue Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmega.

Ajakirjanike Brüsseli sõidu korraldanud Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis pressinõunik Mare Haab ütles osalejatele, et siiani on meppide ja ajakirjanike kohtumistel kõige paremini õigustanud ennast viis, kus parlamendiliikmed järgemööda annavad ülevaate oma tegevusest ja vastavad ajakirjanike küsimustele.

Pärast suviseid Euroopa Parlamendi valimisi jäid eelmisest koosseisust Brüsselisse Siiri Oviir ja Tunne Kelam. Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar, Ivari Padar ja üksikkandidaadina Eesti ja Euroopa ilma teinud Indrek Tarand on neli kuud Euroopa Parlamendi töösse sisse elanud.

Kristiina Ojuland (1966)

– Reformierakond/ALDE – Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon, väliskomisjoni liige ja inimõiguste allkomisjoni asendusliige.

Ojuland on peale selle Venemaa variraportöör, tegeleb Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumistega, osaleb idanaabruspoliitika kujundamisel, temasse puutuvad Taga-Kaukaasia ja sealhulgas Gruusia küsimused.

Ojulandi jälgida on infotehnoloogiaagentuuri käivitamine ja töö Läänemere strateegia elluviimisel. Läänemere strateegia on Euroopa Liidu tasandil vastu võetud, kuid vastates ajakirjaniku küsimusele selle rahastamise kohta, pidi Ojuland möönma, et eraldi eelarvet selleks ei ole, finantseerimine tuleb praeguse eelarve kulutuste raames. Ojulandi huvitab Läänemere strateegia juures haridusvaldkond, järgmisel aastal on tulekul Läänemere-äärsete kõrgkoolide foorum Brüsselis.

Vastates küsimusele, kuidas sujub Eesti meppide omavaheline koostöö, ütles Ojuland, et saadikud on kord Strasbourgis kokku saanud. Vahetult enne ajakirjanike külaskäiku kogunesid Euroopa Parlamendis töötavad eestlased mardipäeva puhul kiluvõileivale.

Puudutades Nord Streami gaasijuhtme temaatikat, tõdes Ojuland, et Eestil pole võimalusi selle ehitamist takistada. Venemaa rakendab gaasijuhtme puhul uut strateegiat active defence (aktiivkaitse), mis näeb ette vajadusel gaasitoru sõjalist kaitsmist. Küll on Venemaa majandusinimesed öelnud, et kui juhe peakski valmima, ei olevat sinna midagi sisse panna.

Vilja Savisaar (1962)

– Keskerakond/ALDE – Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon, transpordi- ja turismikomisjoni liige, regionaalarengukomisjoni asendusliige.

Savisaare peatähelepanu transpordikomisjonis on Rail Baltical. Järgmisel aastal tuleb Euroopa Parlamendi transpordikomisjon Rail Baltica asjus Eestisse. Siis on Pärnul võimalus kõvasti häält teha, et lõunasuunaline raudtee läbiks Pärnut.

Teine oluline teema on lennundusturvalisus, mille nõuded häirivad paljusid tavareisijaid. On lootust, et mingi aja pärast saab taas käsipagasis võtta lennukisse kaasa kolmandatest riikidest ostetud vedelikud. Mis puudutab turvakontrollis püksirihmade maha ja kingade jalast võtmist, siis selles osas muutusi oodata ei ole. “Paljastatud vandenõu, mille järgi seitse Londoni Heathrow’ lennujaamast USAsse startima pidanud reisilennukit oleksid kukkunud Atlandi ookeani, on teinud riigid väga ettevaatlikuks,” ütles Savisaar.

Siiri Oviir (1947)

– Keskerakond/ALDE – Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liige, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige, majandus- ja rahanduskomisjoni asendusliige.

Oviir pidas oluliseks arutelu Euroopa Liidu presidendi ja teiste kõrgemate ametiisikute valimise teemal. Küsimus on selles, kas ELi president peaks olema tehniline või poliitiline persoon. Käimas olid poliitiliste perekondade (=parlamendis esindatud erakondade) vaidlused, millised peaksid olema presidendi ülesanded.

“Valime presidenti rahvaste ühendusele, aga palju toimub suletud uste taga,” oli Oviir kriitiline.

Majandus- ja rahanduskomisjonis on praegu peamine ELi majanduse jätkusuutlikkus kriisist välja tulemisel ja pärast seda ning konkurentsivõime.

Tööhõivekomisjonis on muutmisel 1985. aastast kehtiv direktiiv, mis puudutab rasedus- ja sünnituspuhkust, mille alla käib ka isapuhkus. Rahvapartei (EPP) soovib isapuhkusele omaette direktiivi.

“See muudatus puudutab Eestitki, kus isapuhkus tühistati. Kehtivas direktiivis on puhkuse pikkus 14 nädalat, Eestis 20 nädalat, tööhõivekomisjon on pakkunud 20 ja Euroopa Parlament 24 nädalat. Parlament ja komisjon leppisid kokku 20 nädalale, kuid nõukogu toetab 24 nädalat, mis ilmselt kehtestataksegi. Direktiivi vastuvõtmise järel peab Eesti rasedus- ja sünnituspuhkuse aega pikendama,” selgitas Oviir.

Ivari Padar (1965)

– Sotsiaaldemokraatlik Erakond/S & D – sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, majandus- ja rahanduskomisjoni liige, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni asendusliige.

Erilist rahulolu kiirgas Padari näost, kui ta ütles ajakirjanikele, et kuulub Euroopa Parlamendi delegatsiooni, mis tegeleb endiste Nõukogude Aasia riikidega. Ikkagi tuttava keele ja minevikuga riigid.

Padar annab veel panuse euromüntide võltsimist käsitlevasse raportisse. Peamine on tema valdkonnas Euroopa majanduskriisist välja tulemine ja euro. Kõigist ELi riikidest on vaid paaril-kolmel eelarvepuudujääk kolme protsendi piires.

Kui Padarilt küsiti, mida öeldakse meie euroväljavaadete kohta, kostis mep: “Vaadatakse kala näoga otsa ja öeldakse: Maastrichti kriteerium.”

Siiski on Padar optimistlik ja arvab, et 75protsendise tõenäosusega saab Eesti euro 2011. aastal.

Et paljusid ELi riike on tabatud statistikaga trikitamiselt, tunti huvi, kuidas suhtutakse meie statistikaametisse. “Eesti statistikaamet tahab olla statistiliselt väga Eurostati meetoditel, mistõttu selline trikitamine on välistatud,” arvas Padar.

Eesti endine rahandusminister avaldas lootust, et euroraha suurem kasutusele võtmine peaks uue aasta algul tooma elavnemise Eesti majandusse.

Tunne Kelam (1936)

– Isamaa ja Res Publica Liit/EPP – Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, väliskomisjoni liige, kaitse ja julgeoleku allkomisjoni liige, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni asendusliige.

“Erinevalt Toompeast on Euroopa Parlament häälestatud koostööle,” ütles Kelam. “Võimalust teerulli mängida ei ole, sest ka suured on parlamendis vähemuses.”

Kelami arvates vajab EL selliseid juhte, kes rajasid selle organisatsiooni või aitasid kaasa Berliini müüri langemisele. Veteranpoliitik Kelam meenutas, et USA võimuasutused nõudsid omal ajal president Ronald Reaganilt, et ta oma kõnest “Tear down this wall” (“Lammutage see müür”) lause välja jätaks. Reagan ei jätnud, müür langes ja lause ise läks ajalukku.

“Väikesed riigid võiksid olla valmis, et nende hulgast tuleb ELi president,” arvas Kelam.

Kelami arvates on Eesti ministritest ainus, kes Brüsselis lobitööd teeb, tema erakonnakaaslane siseminister Marko Pomerants, kes võitles välja kohtumise Prantsuse siseministriga.

Kelami hinnangul võinuks Eestist saada Läänemere strateegia eestvedaja. Kui pole ühtset poliitikat ja raha, juhtub Läänemere strateegiaga sama, mis juhtus Põhjamõõtmega – see vajus unustusehõlma. Tuleb teha tööd Euroopa Komisjoni uue koosseisuga, et kindlustada Läänemere strateegia rahastamine 2011. aastaks.

Indrek Tarand (1964)

– üksikkandidaat/GREENS/EFA – Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, põhiseaduskomisjoni liige, väliskomisjoni asendusliige, kaitse ja julgeoleku allkomisjoni asendusliige.

“Esimesed neli kuud olid kui noorsõduril – see aeg on läbi, nüüd enam ära ei upu. Järgmised kuus kuud kulub kompetentsi saavutamisele,” rääkis Tarand.

Põhiseaduskomisjonis on kõne all Lissaboni lepe, sõnavabadus, uued institutsioonid. Suured kired möllavad välisteenistuse ümber.

Valijatele antud lubadus oli hoida silm peal internetivabadusel.

“Välisteenistuses pidanuks Eesti ambitsioon kolmveerand aastat tagasi olema tutvustada Euroopale Riina Kionkat ja Marina Kaljuranda, aga osa nooremdiplomaate meie välisministeeriumis arvasid, et vana (Indrek Tarand – toim) on lolliks läinud,” ütles Tarand.

Veel tõdes pikaajaline Eesti välisministeeriumi kantsler Tarand, et ühelegi täitmisele tulevast viiest kõrgemast ametikohast ei ole seatud naiskandidaati.

Kaasmeppidest soovitas ta ajakirjanikel silm peal hoida noorukesel leedulannal Radvile Morkunaitel, kes on kirjutanud kirja Vene peaministrile Vladimir Putinile ja esitanud teravaid küsimusi Nord Streami kohta.

Tarand lubas, et aasta pärast on Eesti kuueliikmelise meppide-grupi koostöö senisest palju parem.

* Euroopa Parlamendi liikmeid kutsutakse tavalises kõnepruugis meppideks. See tuleneb ingliskeelsest lühendist MEP – Member of the European Parliament (Euroopa Parlamendi liige).