Margo Orupõld: Süütame taas koduakendel küünlad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margo Orupõld.
Margo Orupõld. Foto: Urmas Luik

Hingedepäeval alustas tegevust Pärnu naiste varjupaik, mis Eestis on juba üheksas. Varjupaiga eesmärk on võitlus naistevastase vägivalla eri vormidega (füüsiline, psüühiline, seksuaalne, majanduslik, vaimne), vägivallariskide ennetamine ning vägivalla ohvrite toetamine. Eesti kohustus on tagada oma kodanike turvalisus. Meie ühiskonnas kannatavad siiski paljud naised lähisuhtevägivalla all. Politsei andmetel registreeritakse Lääne regioonis keskmiselt 2,3 perevägivallajuhtumit päevas, neist 1,1 Pärnus.


Selle probleemi likvideerimiseks loodigi vabatahtliku kodanikualgatusena MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. Meie varjupaigas on 12 voodikohta. Ajutise elamispinna pakkumise kõrval nõustavad meie töötajad naisi, andes juhiseid, kuidas keerulises olukorras edasi toimida, et vägivallaringist edukalt väljuda.



Koostöös Eesti naisteühenduste ümarlaua ja Eesti naiste varjupaikade liiduga oleme välja töötanud meetmed, mille rakendamine naistevastase vägivalla tõkestamiseks on meie hinnangul esmavajalik.



Esiteks tuleb tagada vägivalla ohvritele mõeldud tugi- ja abistruktuuride jätkusuutlik toimimine ja areng, mis kogu riigis annaks abivajajatele maksimaalse turvalisuse ja kaitse ning aitaks vältida naiste teist korda ohvriks sattumist.



Teiseks tuleb kohandada kriminaal- ja tsiviilõigust, sealhulgas kohtumenetlust, et tagada ohvrile kiire ja tõhus esmane kaitse, samuti tema õiguste igakülgne kaitse menetlusprotsessis. Kaaluda tuleks politseile õiguse andmist vägivallatseja kohe kodust eemaldamiseks igasuguse vägivalla puhul. Samuti peaks laste elukoha määramisel välistama olukorra, kus vägivald naise vastu jätkub lastega kohtumise või nende hooldamise sildi all. Abielulahutuse ja laste hooldusõigusega seotud kohtumenetlustes tuleb vältida naiste diskrimineerimist.



Lähenemiskeelu reaalne abi on Eestis puudulik, sest vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule võimaldatud lähenemiskeeld ei toimi tõkendina. Vajalik on lähenemiskeeld, mis tagab faktilise, mitte de jure kaitse naistevastase vägivalla ohvritele. Kuna puudub faktiline lähenemiskeeld, mis tagaks ohvrile kohese reaalse kaitse, satub naine kohe teist korda ohvri staatusesse ehk jääb koduta.



Kuna peresisese vägivalla puhul on iseloomulik vägivallategude kordumine pika aja jooksul, suurenev sagedus ja järjest tõsisemaks muutuv iseloom, mida on aga äärmiselt keerukas tõendada, on otstarbekas kaaluda eraldi perevägivalla kuriteo koosseisu sätestamist, mis aitab tagada senisest efektiivsemad õiguslikud meetmed naistevastase vägivallaga võitlemisel ja ohvrite õiguste kaitsel.



Vägivallatseja ja ohvri huvide konflikti korral tuleb eelistada ohvri õiguste kaitset. Selleks tuleks juhul, kui kohtus tunnistamine mõjuks kahjulikult ohvri psüühikale (aga seksuaalse vägivalla juhtumite puhul on see enamasti nii), jätta vägivalla ohvrile võimalus mitte kohtusse ilmuda, see tähendab salvestatud tunnistusi. Arvestada tuleb Euroopa Kohtu praktikat ning tagada, et ohvri abistamine ei sõltuks ohvri valmisolekust tunnistada.



Kaaluda tuleks vägivalla ohvritele kompensatsioonimehhanismide loomist, milleks vajalikud ressursid tuleksid algul riigilt, mis hiljem nõuab need sisse vägivallatsejalt. Eriti oluline on see perevägivalla puhul, kui ohver vajab kohe hüvitist, vältimaks sõltumist vägivalla toimepanijast.



Kolmandaks tuleb tõsta avalikkuse teadlikkust ning harida lapsi ning noori, lülitades soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste temaatika kõigi kooliastmete õppekavadesse. Samuti peaks õpetama kõiki pedagooge lõimima soolist võrdõiguslikkust õppeprotsessi.



Tuleks tagada, et nii poisid kui tüdrukud saaksid sellise põhihariduse, kus neile ei suruta peale sotsiaalseid ega kultuurilisi stereotüüpe, eelarvamusi ega sugupoolte traditsioonilisi rolle ja kus neile õpetatakse enesekehtestamise oskusi, pöörates erilist tähelepanu koolis raskusi kogevatele noortele. Toetades seksuaalharidusprogramme, mis seavad esiplaanile soolise võrdõiguslikkuse ja vastastikuse austuse.



Neljandaks tuleb kindlustada naistevastase vägivallaga tegelevate spetsialistide eriväljaõpe, tagades inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja naistevastase vägivalla teema lülitamise juristide, politseinike, sotsiaaltöötajate, meedikute, psühholoogide, pedagoogide ja teiste vägivalla ohvritega kokku puutuvate spetsialistide baas- ja täienduskoolitusse.



Tasuta anonüümse kriisitelefoni teenus peab ööpäev ringi olema kättesaadav vägivalla ohvritele ja inimestele, kes vägivallaga kokku puutuvad või keda vägivald ähvardab. Tuleb käivitada naistevastase vägivalla vastu võitlemise võrgustik, kus võrdsel positsioonil oleksid esindatud nii ohvreid abistavad kui neid esindavad MTÜd, riigisektori organisatsioonid ja teadusasutused, ning eraldada selle toimimiseks vajalikud ressursid. Nimetatud võrgustikule saaks anda ametlikud volitused jälgida naistevastase strateegia elluviimist ja esitada selle täiendamiseks ettepanekuid.



Süütame meie tänasel rahvusvahelisel naistevastase vägivallaga võitlemise päeva õhtul koduakendel küünlad, näitamaks solidaarsust lähisuhte vägivalla all kannatajatega. Pärnu naiste varjupaiga telefon 5398 1620 töötab ööpäev läbi.

Tagasi üles