/nginx/o/2009/11/06/261889t1h13c1.jpg)
Kui Toomas Kivimägi end ametisseastumise kõnes kahe teeneka Oskari – Oskar Brackmanni ja Oskar Kase mantlipärijaks ja tegude jätkajaks nimetas, oli minu esimene asi otsida üles vastse võimuliidu koalitsioonileping, et sellest lausutule kinnitust leida. On ju Brackmanni nimetatud Pärnu kui kuurortlinna loojaks.
Tegemist on alaga, mille kujundamisel Pärnus olen isegi 15 aasta jooksul osalenud. Kahjuks on viimased kümme aastat minu arvates mindud Brackmanni ideedest üsna kaugele, seega mitte just kõige õigemat ja Pärnule kasulikumat teed. Eriti annab see tunda nüüd, majandusliku surutise tingimustes.
Siiski võib koalitsioonilepingust leida punkti, mis esmast pettumust veidi leevendab: koalitsioonikaaslased on otsustanud uuendada Pärnu puhkemajanduse ja turismi arengustrateegiat.
Probleem paistabki selles olevat, et mõistetega, eriti seoses kuurordiga, käiakse ringi üsna vabalt. Ilmselt on koalitsioonilepingu kokkupanijad samas puhkemajandust ja turismi käsitlevas punktis näinud Pärnu kui kuurortlinna teema käsitlustki. Loodan vähemalt, et see nii oli.
Mõistete laialivalgumisest saavadki alguse möödarääkimised, mis reaalses elus jõuavad välja otsusteni, mis omakorda viivad peamisest eesmärgist - linnakodanike heaolu tõstmisest, tööhõive suurendamisest hoopis kaugele. Küsimus on selles, kas on võimalik panna võrdusmärk “turismi”, “puhkemajanduse” ja “kuurordi” mõiste vahele.
Kui tavakäsitluses ongi see üksteisega tiheda seotuse tõttu ehk võimalik, siis linnajuhtimisel viib selline laialivalguvus väärotsusteni.
Siinkohal ongi õige aeg tulla tagasi Oskar Brackmanni juurde. Kui meie vastne linnapea ei võtnud Pärnule ja pärnakatele (praegused pärnakad kaasa arvatud) kõige suuremat mõju avaldanud omaaegse linnapea nime suhu suusoojaks, vaid teadlikult, maksaks küll (kuigi veidi hilinenult, aga ikkagi), veel sellel aastal tähistada 120 aasta möödumist ajast, kui Pärnu linnavõim võttis Brackmanni nõudmisel ja energilisel pealekäimisel Pärnu kui kuurortlinna arendamisel ohjad enda kätte. Tänapäeva arusaamade järgi munitsipaliseeriti kuurort linnas 120 aastat tagasi.
Mina olen veendunud, et selle 120 aastat tagasi tehtud otsuse majanduslikud põhjendused kehtivad tänapäevalgi ja linnajuhid peaksid neid teadma ning tegutsemisel neist lähtuma.