Astrid Hindriks: Kodanikuks kasvamine ja vastutuse mälu

Astrid Hindriks. Foto: Urmas Luik

Kodakondsus passis on miski muu kui hea kodanik olemine. Hea kodanik kasvab peres, kus on kodusoojust, üksteisemõistmist, kõikide pereliikmete vajadustega arvestamist ja teineteise ärakuulamist.

Hea kodanik kasvab koolis, kus õpilased on õpetajatele võrdväärsed partnerid, kus õpilasi julgustatakse oma arvamust avaldama ja maailma asju arutama. Hea kodanik kasvab kogukonnas, kus esikohal on hoolivus, erisuste arvestamine ja kodanikuaktiivsuse tunnustamine.

Kodanikuks kasvatakse maast madalast. Me ei saa ühel hommikul peeglisse vaadata ja öelda, et tänasest olen hea kodanik. Hinnangut saavad anda vaid ümbritsevad inimesed. Heade kodanike ühisosa on väärtustel põhinev kogukond.

Kodanikule on pandud kohustus valida otsustajad, kes teatud aja piires meie eest ja meie tahtmisi arvestades peavad otsuseid tegema. Valimised on see koht, kus me oma hääle anname ja kedagi otsustama volitame. Kahjuks puudub valijail meie valimissüsteemis võimalus oma hääl tagasi võtta ja umbusaldust avaldada. Ja poliitikutel puudub kohustus vastutada enda vigade eest.

Vastutuse mälu

Kas mäletate veel, kelle poolt eelviimastel kohalikel valimistel hääle andsite? Enamik vastab eitavalt. Kaua te seekord mäletate, kellele 18. oktoobril oma hääle andsite? Mina mäletan väga hästi. Tegemist oli naisega, sest rasketel aegadel on just naised majandusvankri kraavist välja tõmmanud. Kes töötasid sõjaajal tagalas? Kes oli pärast sõdu see tööjõud, kes riikide majandust taastas? Ikka naised, mehed olid oma elu lahinguväljadel kaotanud. Valisin naise erakonnast, kus oli ülejäänutest vähem poliitilist taaka, sahkerdamist ja võimu kuritarvitamist.

Tunnen heameelt, et seekordne valimisaktiivsus Pärnu linnas nii suur oli. Kodanikud nägid, et võimule tuleb suurpuhastus teha. Majandus oli sohu langenud ja linna maine kui kodukootud klounil.

Kui ma valija toetuse Toomas Kivimägi juhitavale linnavalitsusele arvudesse panen, on see 7029 häält (kogu valimisliidu toetus), Annely Akkermann sai 974 häält ja Jane Mets 742 häält. Kokku on uuel linnavalitsusel siis 8745 linnakodaniku otseusaldus. Iga neljas linnakodanik usub, et see linnavalitsus teeb raskel ajal vaid tarku otsuseid ja tõmbab linna majandusvankri kraavist välja.

Jane Mets on vastses linnavalitsuses ainuke isik, kes kannab kaasas eelmise linnavalitsuse vastutuse taaka. Linna majanduse olukord on äärmiselt ohtlik. Meie, maksumaksjad, peame eelmise linnavalitsuse vead kinni maksma. Siin on paslik poliitikutele meelde tuletada, et vastutuselgi on mälu. Kui palju saab ülemaailmse masu kaela määrida, siis sahkerdamist ja omakasu maksumaksjate arvel tuleb poliitikutel tunnistada.

Linnapea Toomas Kivimägi hinnangul jätkab Pärnu linna tähtajaks tasumata arvete summa suurenemist ja järgmisel aastal kerkib defitsiit 150 miljoni kroonini. Reformierakond oli eelmises linnavalitsuses koalitsioonipartner ja on kaasvastutaja miljonivõlgade tekkimises. Teine tera on Esplanaadi 10ga, sest Mart Viisitamm on ainuisikuliselt sõlminud kokkuleppe hoone tagasiostuks OÜ Herderiga, mis võtab linnakassast 42,3 miljonit krooni.

Siin peaksid vastutust kandma needki, kes 18. oktoobri valimistel andsid 729 häält Mart Viisitammele ja 20 häält Simmo Saarele. Need 749 valijat peaksid vastutust kandma ning oma palgast ja pensionist maksma linnakassasse tagasi need 42,3 miljonit krooni. Nii see ei juhtu, meil on ju demokraatia! Kahjud kannab maksumaksja, uus linnavalitsus peab selle palava pudru ära helpima. Võite kindlad olla, et need 749 valijat on tulevikus suurimad linnavalitsuse siunajad. See on poliitiline mäng, vastutusega pole midagi tegemist.

Ajalooline mälu ja kodaniku vastutus

Põhiseadus määrab Eesti rahva kõrgeimaks võimukandjaks. Pärnakate kanda on vastutuse mälu Eesti riigi sündimise loos. Pärnus kuulutati 1918. aastal välja Eesti Vabariik. Mõni kuu varem, 21. novembril 1917. aastal algas Pärnumaal kaitseväe moodustamine, see vägi võitis Vabadussõja ja tegi võimalikuks Eesti kui iseseisva riigi eksisteerimise.

Meie ajalooline mälu on tuhmunud. 50 aastat okupatsiooni ja poliitikud, kes andnud lubadusi juhtida meid Euroopa viie rikkama riigi hulka, on teinud meile ajupesu. Oleme neid uskunud ja taas valitsema volitanud.

Kuhu oleme jõudnud? Häbiväärsele teisele kohale alkoholi tarbimises Euroopas: sünnist surmani juuakse Eestis iga elaniku kohta ära 12 liitrit puhast alkoholi. See on “auväärne” koht, kus me, eestlased, ülejäänud riikide seas oleme. Väärtustepõhine ühiskond on saanud poliitikute ajupesu osaliseks. Me peame normaalseks, et kõike saab rahas mõõta.

Võtke tänasel kodanikupäeval aeg maha ja mõtisklege, kuidas meie Pärnu linna ajaloolist rolli taastada. Igal pärnakal on siin oma osa täita, eriti uuel linnavalitsusel. Ja seda iga kodaniku südames, mitte mainefirma kaudu, nagu eelmine linnavalitsus maksumaksja miljonitega püüdis teha ning vastupidise tulemuse sai. Mina kui maksumaksja küsiksin selle raha tagasi. Aga seadus ütleb, et seda teha ei saa.

Pidage meeles, et kolm asja ei tule kunagi tagasi. Need on aeg, sõna ja võimalus. Kolme asja - rahu, lootust ja au - ei tohi kaotada. Kolm asja on elus kõige väärtuslikumad: armastus, veendumused ja sõprus. Kolm alati ebakindlat asja on võim, õnn ja varandus. Inimese määratlevad kolm asja: töö, ausus ja saavutused. Inimese lammutavad viin, uhkus ja õelus.

Mida öelda kodanikupäeval sadadele sädeinimestele, kes meie halli argipäeva sädelema panevad, otsustajatele rahu ei anna ja kaasa rääkida tahavad? See kuulub kodanikuks olemise juurde. Just nagu vastutuse mälu taastootminegi, poliitikud ise salgaksid selle hea meelega maha. Teie eeskujul kasvab peale uus sädeinimeste põlvkond ja ükskord saabub aeg, kui kodanikud saavad halva maine ja paturegistriga poliitiku tagasi kutsuda. Selle eest tasub võidelda!