/nginx/o/2009/11/06/261889t1h13c1.jpg)
Kalev Vilgatsi kirjutis “Linn kisub Punase Ristiga kiusu” annab lugejale teada, et Eesti Punane Rist (EPR) pöördus Eesti arhitektide liidu (EAL) poole ekspertarvamuse saamiseks detailplaneeringu seaduslikkuse kohta, ja see tõesti oli nii. Tõde on seegi, et EAL oma ekspertarvamuse andis, ainult et mitte seaduslikkuse kohta, vaid “seisukoha ruumilise lahenduse ning planeerimise ja projekteerimise heade tavade järgimise suhtes”.
EAL ütleb oma arvamuses selgelt, et õiguslikku aspekti nemad ei hinda, seega EPRi taotletud õiguslikele küsimustele nemad ei vasta. Nii ei ole päris arusaadav, mille üle autoril hõisata ja kus on siin uus informatsioon uueks seisukohaks. Kas Pärnu linn tõepoolest rikkus planeerimise ja projekteerimise head tava ja mille alusel selline järeldus?
Küsimusele saab kõige selgema vastuse, kui lugeda, millised olid ekspertarvamuses toodud EALi ekspertide eeldused oma hinnangu andmisel. Esitan selle lõigu ekspertarvamusest vahetult: “Ekspertide eeldused. Ekspertidel puuduvad andmed, millisel põhjusel ei ole EPRi hoonele väljastatud kasutusluba. Eksperdid ei ole pädevad kontrollima, aga eeldavad, et tegu ei ole omavolilise ehitamisega ehk Kuninga 30a hoone on ehitatud ehitusloa kehtivuse ajal ehitusprojekti kohaselt.”
Seega, eksperdid ei tea midagi sellest, et juba 18. mai 2001 kohtuotsusega oli ehitusluba Kuninga 30a peatatud (valmis ehitati 2004. aastal) ja seetõttu polegi kasutusluba välja antud. Eksperdid ei tea midagi sellestki, et hoone ehitati ümber pärast ehitusloa peatamise kohtuotsust, seega kehtiva ehitusloata. Nende enda sõnastatud eeldused ei pea järelikult paika.
Kahjuks ei tea eksperdid midagi sellestki, et vaidlused Kuninga 30a ehitamise ja detailplaneeringu üle on käinud juba üle kaheksa aasta, avaldades arvamust, et asjaga, see tähendab detailplaneeringu kehtestamisega on kiirustatud.
Arvamust avaldati just ja ainult selle informatsiooni alusel, mida EPR pidas vajalikuks ekspertidele anda. Loomulikult oli see teave soodsama vastuse saamiseks selekteeritud ja poolik.
Vähemalt seda oleks võinud teada, et linna on kord ju isegi kohtuotsusega trahvitud detailplaneeringu menetlemisega viivitamise pärast.
Kuigi tegin Ike Volkovile (EAL) ettepaneku ekspertarvamus tagasi kutsuda, jäi ta arvamusele, et las kohus otsustab, kas arvestab nende hinnanguga või ei.
Sellest on muidugi kahju, sest nüüd on üks koht autoriteetse arvamuse saamiseks planeerimise-ehitamise küsimuses minu arvates jälle vähem. Kuidas teisiti hinnata seda, kui ekspertarvamusi esitatakse eeldustel, mille paikapidamise vastu samal ajal ise huvigi ei tunta. Kas ei tundu selline arvamus pisut kallutatud?
Peab ikka väga püüdma, et leida praegu linna tegevuses kellegi kiusamist. Tegelikult on EPR end oma suhtumisega naabrisse ja sooviga teistega mitte arvestada kahvlisse pannud.
Võib ju silmad kinni panna ja mööda vaadata Pärnu halduskohtu 2001. aasta kohtuotsusest, millega ehitusluba peatati, ja nõuda tuima järjekindlusega ehitisele kasutusloa väljaandmist, aga kui kehtivat detailplaneeringut, mille järgi ehitada, ikkagi ei ole ja projekteerimise lähtetingimuste ning ehitusprojekti kinnitamine on tunnistatud kohtus õigusvastaseks, ei saa linn kõige parema tahtmise korralgi kasutusluba välja anda.
Lõpetuseks kordaks EPRi avalike suhete nõunikule Kalev Vilgatsile, linnaametnikele ja ülejäänud asjasthuvitatutele ettepanekut, mille tegin juba suvel avaldamata jäänud kirjutises: saagem kokku ja vaadakem koos üle kaheksa aasta jooksul kogunenud dokumendid seoses Kuninga 30a ehitamise ja detailplaneerimisega.
Kui see mõte teoks saaks, jääksid ehk ära solvavad repliigid inimese suhtes, nagu on naaberkinnistu Pühavaimu 16 omanik, kelle huvidest suurema ja jämedama õigusega soovitakse üle sõita.