/nginx/o/2009/12/05/277317t1ha682.jpg)
Pärnu käsitöösalongi vastavatud müüginäitusel, kus vastu vaatavad linasele tikitud ja rikkaliku pitsiga kaunistatud katte- ja leivarätikud, ajalehe- ja pätihoidjad, pitsilised põlled ja tikitud linikud, tekib tunne, nagu oleks vanaemale külla tulnud.
Nii Vee tänaval asuva käsitöösalongi perenaine Kaja Järve kui tänavuse müüginäituse autor, kauaaegne Pärnu Postimehe ajakirjanik ning omaaegsete populaarsete käsitööajakirjade Käsitööleht ja Ilutegija väljaandja Helga Koger rõhutavad, et nad ongi taaselustanud ammu unustatud rahvusliku käsitöö.
“Tuginedes muuseumi fondidele ja vanadelt käsitöömeistritelt kogutule, sai kokku meenutus eelmise sajandi esimese poole kodukaunistamise lainest kantud tööde põhjal,” selgitab kunagine kolleeg, kes pensionipõlves on taas hakanud tegelema oma vana armastuse - käsitööga.
Iga ese vajab siin nooremale ostjale tutvustamist. Tänapäeval ei tea ilmselt paljud, mis on ilu- ehk katterätik. Tänu oskajatele puutöömeestele on rätikunagid näituse tarbeks valmistatud ja kenasti rätikuga ehitud.Koger pole vaeva põlanud ja on otsinud vanaemade veimevakast üles nii tolleaegseid tikkimis- kui heegelmustreid. Nagu väljapanekult näha tikiti rätikutele peale lillede ja rahvusmustrite huvitavaid sõnumeid.
Näituse naelaks peab koostaja Elisabet Aspe tikitud katterätiku elustamist. Aspe initsiaalide, peene tikandi ja rikkaliku pitsiga rätikust valmistas ta koopia ning annetas Aspe järeltulijatelt saadud originaali väljapaneku avamisel Pärnu muuseumile.
Leivarätikud, mis kuuluvad Eesti pulmakommete juurde, on tikitud täite- ja madalpistes ning heegelpitsiga ehitud ja sobivad tänapäeval suurepäraselt lauaehteks. Et vanu pulmakombeid meenutada, on leivarätikutega samas stiilis valminud väga uhked naiseks saamise tunnused – põlled.
Helga Kogeri suurim armastus on tikkimine, eriti hardanger- ehk võrkpilutikand, mida Eestis oma töömahukuse ja materjali kõrge hinna tõttu viljeldakse üsna vähe. Laitmatu tikand ja filigraansed heegelpitsid võtsid esimesed näitusekülastajad ahhetama.
Koger tunnistas, et selline müüginäitus on hiigeltöö, mida ta teist korda ilmselt enam ette ei võta ning edaspidi on ta nõus nii peent käsitööd vaid tellimisel tegema. Tikkimise ja heegeldamise vahel on ta meisterdanud nooremale rahvale lõbusaid kotte nii pättide hoidmiseks kui poes või rannas käimiseks.
Need, kes endale eelmise sajandi alguse stiilis kodu kujundavad, leiavad näituselt peale ilu- ja leivarätikute ning linikute ajalehehoidjaid, nõelapatju, pitsi, millega tol ajal kaunistati voodikatteid, aga mida tänapäeval võib poolkardinana kasutada.
Helga Kogeri müüginäitus Vee tänava käsitöösalongis kestab kolmekuningapäevani.